Reinsalu kiidab USA otsust väljuda rahvusvahelisest kokkuleppest, mis annab ka Eestile ülevaate Venemaa vägedest

 (142)
Vene armee
Vene armeeFoto: Ramil Sitdikov, RIA Novosti

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on riigi kõrgemate ametnike sõnul otsustanud veel ühest vastastikusest relvastuse kontrollimise kokkuleppest taanduda.

Avatud Taeva leping sätestab, et selle liikmesriigid võivad teha relvastamata vaatluslende üksteise territooriumitel kogu selle ulatuses. Nii on võimalik saada ühine ülevaade ja kindlus, kui suured on riikide relvajõud ja mida need parasjagu teevad.

Teisisõnu on Avatud Taeva leping vastastikuse usalduse ja julgeoleku kokkulepe, et riikidel oleks kindlus, et üks riik ei valmistu salaja teist ründama. Sellega on ühinenud 34 riiki ning nende hulgas ka näiteks Eesti ja Venemaa.

Kokkulepe sätestab, et igal riigil on ettenähtud arv lende, mida need aastas teha võivad ja kohustab teisi riike sellega nõustuma. Samuti loetleb see täpse jälgimistehnika, mis vaatluslennukil olla võib.

"Kui Trump peaks otsustama lepingust väljuda, tähendab see põhimõtteliselt lepingu lõppu," selgitas märtsis Brookingsi instituudi vanemteadur Steven Pifer.

Venemaal poleks enam võimalust üle USA lennata ja see tähendaks, et ka neil puuduks edasi huvi lepinguosaline olla. "See annaks ka leppele surmahoobi. Järele jääksid vaid NATO liikmed ja paar neutraalset riiki ning siis poleks sellel kokkuleppel enam mingit mõtet," kirjutas Pifer.

Samas on ta hinnangul ka variant, et Venemaa jääb leppe osaliseks ning saab võimaluse vaadelda kõikide USA baaside tegevust Euroopas, sellal kui USA-l puudub võimalus sama Venemaaga teha.

Seotud lood:

Reinsalu mõistab USA sammu

Eesti välisminister Urmas Reinsalu selgitas USA lahkumist Venemaa korduvate rikkumistega, kus on piiratud vaatluslende Kaliningradi ja ka okupeeritud Gruusia territooriumite, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, läheduses.

"USA samm on igati mõistetav. USA reaktsioon Venemaa rikkumistele oli samasugune ka möödunud aastal INF leppega seoses," ütles Reinsalu.

Kui Venemaa peaks alates USA ametlikust teavitusest kuue kuu jooksul loobuma lepingu rikkumistest, võib USA oma otsust veel muuta.

"Kutsume Venemaad üles võtma USA poolt esile toodud probleeme lõpuks tõsiselt ning need lahendama koheselt, kindlasti lähema 6 kuu jooksul," sõnas Reinsalu. "Oluline on ka märkida, et USA ei kutsu teisi riike üles lepingut lõpetama," lisas ta.

Kaks aastat tagasi tühistas Trump tuumakokkuleppe Iraaniga ning eelmisel aastal lahkus USA INF kokkuleppest, mis sõlmiti Nõukogude liiduga Külma sõja lõpus ja mille õigusjärglane oli Venemaa. Leping keelas mõlemale riigile rakettide kasutamine, mille laskeulatus oli 500 kuni 1000 kilomeetrit ja 1000 kuni 5000 kilomeetrit. See ei kehtinud õhust või merelt tulistatavatele rakettidele.

The New York Times kirjutas täna, et Trumpi otsus võib tähendada, et ta kavatseb väljuda veel ühest suurest relvastust piiravast kokkuleppest Venemaaga, uuest START leppest, mis piirab mõlema riigi tuumarelvastust 1550 raketile.

Küsitlus #118543