Reinsalu ja Paet Soome ringhäälingule: suhtlemine Venemaaga on tähtis, aga see ei tohi tähendada kompromisse väärtuste küsimustes

 (85)
Reinsalu ja Paet Soome ringhäälingule: suhtlemine Venemaaga on tähtis, aga see ei tohi tähendada kompromisse väärtuste küsimustes
Foto: Sven Arbet

Soome välisminister Pekka Haavisto ütles eelmisel nädalal intervjuus ajalehele Financial Times, et Euroopa Liit peaks pingutama suhete parandamiseks Venemaaga. Haavistot kritiseeris Twitteris teravalt president Toomas Hendrik Ilves. Soome rahvusringhääling Yle küsis nüüd kommentaari ka välisminister Urmas Reinsalult ja Euroopa Parlamendi liikmelt Urmas Paetilt, kes olid Ilvesega sama meelt.

EL-i ja Venemaa suhete problemaatilisus tuleneb Venemaa tegevusest Ida-Ukrainas. Suhted ei parane enne, kui Venemaa lõpetab rahvusvahelise õiguse rikkumised seal,” ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul on Euroopa püüdnud luua häid suhteid Venemaaga Nõukogude Liidu lagunemisest alates. Olukord oli üsna hea veel umbes kümme aastat tagasi. Asjad muutusid aga dramaatiliselt 2014. aastal, kui Venemaa tungis sisse Ida-Ukrainasse ja annekteeris Krimmi.

Seotud lood:

Eesti poliitikud soovivad Euroopa juhtidelt praegusest ühtsemat ja selgemat Venemaa-poliitikat, teatab Yle.

„Halvim võimalik variant on see, et Putin kohtub eraldi EL-i riikide juhtidega ja mõistab, et mingit ühtset poliitikat ei ole, et kõik riigid tahavad erinevaid asju. Putinile ei tohi anda pilti, et EL võiks jaguneda erinevatesse leeridesse seoses Venemaa-küsimustega,” ütles Paet.

Venemaa-vastased sanktsioonid on Paeti sõnul õnnestunud näide EL-i riikide ühtse poliitika kohta.

„Kõik EL-i riigid on olnud üksmeelsed sanktsioonide järgimises ja säilitamises, mis on tõeliselt positiivne,” ütles Paet.

Suhtlemine Venemaaga on mõlema Eesti poliitikute arvates tähtis, aga suhtlemine ei saa tähendada kompromisse väärtuste küsimustes, teatab Yle.

„EL-i vundament on õigusriik, rahvusvahelise õiguse järgimine ja inimõiguste austamine. Neist väärtustest tuleb kinni pidada,” ütles Reinsalu.

Paeti arvates võiks EL praegusest rohkem suhelda Venemaa kodanikuühiskonnaga. Ta usub, et näiteks kodanikevahelise ja kultuurikoostöö kaudu võiksid venelased õppida Euroopa väärtuste maailma paremini mõistma.

„Tavalised venelased võiksid luua Euroopast oma ettekujutuse, mis ei ole sõltuv näiteks Venemaa telekanalite levitatavast propagandast,” ütles Paet.

Venemaa ei ole Eesti poliitikute sõnul püüdnud viimasel ajal praegusest lähedasemate suhete poole Euroopa riikidega.

„EL huvitab Venemaad eelkõige kaubanduspartnerina. Ma ei usu, et Venemaa muudaks lähitulevikus oma tegevust Ukrainas nii palju, et koostöö Euroopaga võiks süveneda,” ütles Paet.

Paet loodab, et Venemaaga kauplevad EL-i riigid peaksid seda meeles.

„Majanduslikud huvid ei tohi olla põhjus, mille varjus Euroopa pigistab silma kinni Venemaa inimõiguste rikkumiste ees,” ütles Paet.