Konservatiivse ideoloogia ühe võtmefiguuri sünnipäevapidustustel osaleb üle 650 inimese, teiste seas kuninganna Elizabeth II, kuninganna abikaasa prints Philip, peaminister Tony Blair ning ametist lahkuv konservatiivide liider Michael Howard.

1959. aastal valiti Thatcher parlamendi alamkotta. Ta võitis kõik tagasivalimised kuni 1992. aastani, mil talle anti parunessi tiitel ning nimetati Lordide koja liikmeks.

1975. aasta veebruaris valis äsja valimised kaotanud Tooride partei Margaret Thatcheri oma esimeheks. 1979. aasta mais võitsid konservatiivid üldvalimised ning Thatcher tõusis esimeseks naispeaministriks Suurbritannias.

Thatcher asus riiki juhtima sügava majanduskriisi ajal ning hakkas kiiresti ellu viima radikaalset reformipoliitikat, mis osutus väga ebapopulaarseks.

Kiiresti kasvas tööpuudus ning inflatsiooni ei suudetud esialgu pidurdada. Thatcheri karjääri päästis ootamatu sündmus — Falklandi sõda.

1983. aasta suvel toimunud valimistel suurendasid konservatiivid oma ülekaalu opositsiooni üle rohkem kui kolmekordselt.

Teisel valitsusajal pidas Thatcher kibedat võitlust ametiühingutega, kes korraldasid 1984-1985 rohkem kui aasta pikkuse üleriigilise streigi protestiks tööturu reformide vastu.

1984. aastal elas Thatcher üle IRA korraldatud atentaadikatse, kui partei kongressi ajal lõhkes pomm. Mitmed peaministri sõbrad ja liitlased said rünnakus surma või haavata.

1980. aastate keskel alustas Thatcheri valitsus ulatuslikku erastamist. Briti erastamisprotsess oli esimene omataoline maailmas ning suunanäitajaks järgmiste aastakümnete majandusreformidele mujal maailmas.

Thatcher muutus 1980. aastate teisel poolel aina jõulisemalt eurosketpiliseks, mis viis ta vastuollu konservatiivse partei vana kaardiväega.

Thatcheri valitsusaja rahvusvaheline olukord oli talle väga soodne. Tema karm joon kommunistliku bloki suhtes tõigi talle nime Raudne Leedi. Thatcher toetas innukalt Ronald Reagani administratsiooni välispoliitilist joont Külma sõja lõpupäevil.

Thatcher mängis keskset rolli Raudse eesriide langemisel ning Ida-Euroopa riikide, sealhulgas Eesti vabanemisel kommunistlikku ikke alt.

1990. aastal puhkes parteis Thatcheri vastu avalik mäss ning 28. novembril samal aastal otsustas ta tagasi astuda.

Thatcheri ametiposti võttis üle John Major, kes püsis võimul kuni 1997. aastani, mil Tööpartei konservatiivid opositsiooni surus.

Pärast ametist lahkumist jätkas paruness lektorina ning osales aktiivselt poliitikas. Tema edukaks pärandiks on tööturu reform ja ametiühingute võimu murdmine, erastamine, majanduse deregulatsioon, edukas inflatsioonivastane poliitika ning tugev eelarvepoliitika. Thatcherism oli innustuseks ja eeskujuks paljudele Ida-Euroopas vaba ühiskonna ehitamisel.