Teatavasti on USA valitsusliikmed korduvalt ja avalikult hoiatanud Euroopa riike, et Hiina investeeringutega kaasnevad julgeolekuriskid. Hiina valitsus nimetab USA sellist juttu valeks ja nõuab, et ümber tehtaks ka Eesti välisluureameti hiljutine raport, kus esitatakse samasuguseid väiteid. Kellel on õigus?

„Kõigepealt, kui rääkida usaldusest, siis loomulikult ma usaldan Eesti ametkondi kogu info osas, mis nad on andnud,” vastas Ratas. Peaministri sõnul järgib Eesti näiteks 5G-võrgustikke puudutavate investeeringute osas USA-ga kokku lepitud ühist põhimõtet. „Selleks on, nagu oleme kirja pannud, läbipaistvus: me peame teadma, kes on omanikud, peame teadma, milleks neid investeeringuid kasutatakse,” ütles Ratas. „Kui rääkida Hiinast, siis kindlasti ei ole Hiina oht, vaid Hiina on väljakutse. Kindlasti lisaksin juurde, et Hiina on meie suurimaid kaubanduspartnereid Aasias ja me kindlasti oleme sellest turust huvitatud.”

Ratas lisas, et Eesti plaanib võtta osa ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Hiina tippkohtumisest 17+1, mis peaks seniste plaanide järgi toimuma aprillis Pekingis. „Koroonaviirus võib loomulikult põhjustada, et seda asukohta muudetakse," lisas Ratas.

Babiš ütles, et Hiina investeeringud Tšehhisse on tegelikult olnud väiksemad, kui Tšehhis oleks loodetud. „Üks Hiina ettevõte [CEFC] on investeerinud kinnisvarasse, isegi jalgpalliklubisse ja nii edasi,” ütles Babiš. „Mina eelistaksin investoreid, kes loovad töökohti, eriti kõrgtehnoloogiasektoris.” Ta lisas, et Tšehhit ei rahulda ka praegune väliskaubanduse bilanss Hiinaga. „Praegu impordime Hiinast kümme korda rohkem kui ekspordime, seda tuleks tõsiselt parandada.”

5G-võrgustikke puudutavate investeeringute kohta ütles Babiš, et Euroopa Liit vajab Huawei ja teiste samalaadsete firmade suhtes ühtset poliitikat. „Praegu on igal riigil oma positsioon ja see on muidugi probleem,” ütles ta. Ka tema märkis, et Hiina tõus on pigem väljakutse kui oht.

Kohtumisel arutasid peaministrid kaitsekoostööd, küberjulgeolekut ja Euroopa Liidu eelarveküsimusi. Kohtumise põhiteemaks oli Babiši sõnul eelarvevaidlus, kus EL-i vaesemad riigid võitlevad eurotoetustele tugineva ühtsuspoliitika säilimise eest. Ratas ütles, et Eesti ja Tšehhi toetavad mõlemad tugevat ELi eelarvet ja pole nõus selle järsu kärpimisega. „Eestile on oluline, et uus eelarvekava aitaks meil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini ja toetada meie inimeste jõukuse kasvu.”

Sama kinnitas Babiš, kes meenutas, et ühtsuspoliitikast huvitatud liikmesriikide klubisse kuulub 17 riiki ehk ligi kaks kolmandikku EL-i liikmetest. „Üritame veenda Euroopa Komisjoni, et need investeeringud on meie jaoks endiselt väga olulised,” märkis Babiš. Ta lisas, et on kompromissi leidmise osas praegu pigem skeptiline kui lootusrikas, kuna Suurbritannia lahkumine lööb EL-i eelarvesse aastas kümne miljardi euro suuruse augu.