Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuva ÜRO Rassismivastase Maailmakonverentsi (WCAR) eel koostatud raportis nimetatakse Hiina, India, Rwanda ja Türgi kõrval ka Suurbritanniat ja USA-d.

“Rassism on jõhker rünnak inimõiguste põhimõttele — sellele, et inimõigused kehtivad võrdselt kõigile inimestele,” öeldakse Londonis avaldatud raportis.

“Rassism mõjutab erineval määral ja erinevates vormides iga maailma riiki.”

Amnesty sõnul häirivad 31. augustist 7. septembrini Durbanis toimuva WCAR-i ettevalmistustöid poliitilised vaidlused orjapidamise eest valuraha maksmise üle ning küsimused, mis on seotud Iisraeli, sionismi ja mõiste “holokaust” kasutamisega.

“Kardetakse, et konverentsil ei jõuta ühises platvormis kokkuleppele,” öeldakse raportis. “Kui see nii läheb, on maailm käest lasknud ainulaadse võimaluse rassismivastases võitluses edu saavutada.”

Amnesty raportis ärgitatakse valitsusi koostama plaane rassismivastaseks võitluseks mitmesuguste meetmetega, nii asjakohaste seaduste vastuvõtmise, ametnike rassistliku käitumise uurimise kui ka kõigile võrdse kohtlemise tagamisega.

Hoogustuval rassismil võivad olla traagilised tagajärjed, nagu 1994. aastal Rwandas, kus genotsiid nõudis kuni miljoni inimese elu, hoiatab Amnesty. Aga rassistlikku kohtlemist ilmneb ka arenenud riikide igapäevaelus.

Raportis süüdistatakse USA kohtuvõime rassilises diskrimineerimises, kuna aastatel 1977-2001 on 80 protsenti hukatud kurjategijaist olnud süüdi mõistetud valge inimese tapmises, kuigi mõrvaohvrite seas on musti ja valgeid enamvähem võrdseid.

Suurbritannia suhtub rassismi ilmingutesse hoolimatult, leiab Amnesty. “Politseis ja teistest ühiskondlikes institutsioonides leiduva rassiliste eelarvamuste väljajuurimine on aeglane.”

LAV-il tuleb jagu saada apartheidi jäänustest, mida iseloomustab 2000. aasta novembris televisioonis demonstreeritud salajane politseivideo valgetest korravalvuritest, kes neegritele koerad kallale ajasid.

Indias on säilinud kastisüsteemi jäänukid ja kunagi puutumatute kasti kuulunutel ei ole vastavate seaduste tühistamisest hoolimata endiselt mingeid õigusi.

Amnesty hinnangul kannatab maailmas 300 miljonit põlisrahvusest inimest rassilise diskrimineerimise all. Halvasti koheldakse nii Austraalia aborigeene kui Euroopa mustlasi. Türgi ja Iraak kimbutavad kurde. Iisraeli kohtud suhtuvad eelarvamusega palestiinlastesse, Hiinas represseeritakse uiguure ja tiibetlasi.