Rasmussen: Iirlaste “ei” põhjustab kriisi

Euroopa Liidus eesistujakohuseid täitev Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen leiab, et kui Iirimaa hääletab oktoobris teisel referendumil Nice’i leppe ratifitseerimise vastu, ootab EL-i ebaselgete tagajärgedega kriis.

Möödunud aasta veebruaris sõlmitud Nice’i lepe näeb ette EL-i juhtorganite reformimise enne uute riikide vastuvõtmist.

“Mitte mingit tagavaraplaani pole. Kui Iiri valijad taas Nice’i leppe tagasi lükkavad, jõuab meil tõepoolest kätte kriisiolukord. Kriis täiesti ebaselgete tagajärgedega. Tõepoolest on olemas tõenäosus, et iirlaste “ei” toob kaasa EL-i laienemise edasilükkumise. Seetõttu loodan ma iirlaste “jaa-le”, ütles Rasmussen esmaspäeval usutluses Läti Televisioonile.

Ta lisas, et nüüd, enne Iirimaa referendumit, on peamine mitte sekkuda iirlaste asjadesse.

Rasmussen meenutas, et veidi enne suvepuhkusele suundumist võttis EL vastu deklaratsiooni, mille järgi Nice’is allkirjastatud lepe ei ole vastuolus Iirimaa traditsioonilise sõjalise neutraalsuse poliitikaga.

“See on kõik, mida me võisime teha, ja nüüd on kõik Iiri valijate kätes,” nentis ta.

Selle aasta lõpuks peavad Nice’i leppe ratifitseerima kõik 15 EL-i liikmesriiki. Iiri konstitutsioon näeb ette selliste lepete ratifitseerimise referendumil. Eelmise aasta juunis hääletasid iirlased leppe vastu, leides, et eurointegratsiooni tugevnemine ja sealhulgas ka julgeolekumõõtme lisandumine EL-ile ohustab nende riigi neutraalsust.

Euroopa Komisjoni president Romano Prodi ei välistanud selle aasta juunis võimalust, et 2004. aastaks kavandatud EL-i laienemine võib edasi lükkuda, kui Iiri valijad hääletavad oktoobris referendumil taas Nice’i leppe ratifitseerimise vastu.