Ameerika Ühendriikide mõttekoja Rand Corporation raport märgib, et „uute julgeolekuohtude kerkimine ajal, mil riigikaitse eelarvet piirati, on toonud kaasa olukorra, kus ei ole enam kaugeltki selge, et USA relvajõududel on piisavalt võimekust erinevatele väljakutsetele maailmas vastata“.

Veelgi enam, tuntud mõttekoja analüüs näitas, et Hiina ja Venemaa võimekus on sedavõrd kasvanud, et nad võivad teatud juhtudel USA vägesid võita, vahendab majanduskanal CNBC.

„Aruandes esitatud hinnangud näitavad, et USA väed võivad usutavatel eeldustel kaotada järgmise sõja, millesse neid sunnitakse astuma, hoolimata sellest, et USA sõjavägi on oluliselt jõukam (võrreldes Hiinaga on suhe USA kasuks 2,7:1 ja Venemaaga 6:1). USAl on aga vaja seda tulemust veelgi parandada,“ märkis raport.

Tuntud mõttekoja kaitseanalüütik David Ochmanek ütles USA kaitsekulutusi kommenteerides, et esmajärjekorras ei peaks riik ostma juurde lennukikandjaid, allveelaevu ja lennukeid, vaid neid paremini varustama. „Ühtlasi on vaja muid investeeringuid, mis võimaldavad USA relvajõududel oma potentsiaali täielikult ära kasutada,“ tõdes ta.

Baltikumis saadaks lüüa

Värske raporti kohaselt kulutab USA praegu kaitsele umbes 3,4 protsenti SKTst, Venemaa aga umbes 4,5 protsenti. NATO liikmetest suudab samal ajal ainuüksi viis täita alliansi ühist eesmärki kulutada kaitsele vähemalt 2 protsenti SKTst.

Analüütikud usuvad, et isegi NATO ühisjõududel võib tekkida raskusi, kui Vene sõjavägi suudaks siseneda mõnda Balti riiki. Juhiti tähelepanu sellele, et Venemaa president Vladimir Putin võib kasutada samasugust sõjalist taktikat, mida ta kasutas agressioonis Ukraina vastu ja Krimmi annekteerimisel.

Mõttekoda on ka varem tõdenud, et NATO ei ole võimeline Balti riike agressori sissetungi eest kaitsma. Arvukate simulatsioonide käigus, mis mängiti läbi kolmel viimasel aastal, selgus, et Vene väed jõuaksid Tallinnasse ja Riiga 36 kuni 60 tunniga.

Raport märkis, et kui USA sooviks Balti riike kaitsta, peaks ta piirkonda tooma juurde rohkelt, vähemalt kolme brigaadi jagu rasketehnikat ja nelja brigaadi jagu sõjaväelasi.

Toona hoiatati, et USA õhujõud ja Balti riikide väeosad ei suudaks peatada mehhaniseeritud Vene üksusi ning kannaksid suuri kaotusi. Venemaa potentsiaalse invasiooni korral poleks USA-l ja teistel NATO liitlastel praegu Baltimaades piisavalt tanke ega muud raskerelvastust.