Sõltumatu uurija, sakslase Adrian Zenzi sõnul paigutatakse lapsed „ülimalt kindlustatud, tsentraliseeritud internaatidesse” sõltumata sellest, kas neil on sugulasi, kes võiksid nende eest hoolitseda, vahendab CNN.

Hiina uiguuride vastase tohutu laagrisüsteemi üheks juhtivaks eksperdiks tõusnud Zenz sai oma andmed avalikest allikatest pärit valitsuse dokumentidest, riikliku ja erameedia artiklitest, propagandast ning endistelt kinnipeetutelt.

Ühes linnas, kus uiguurid moodustavad enamuse, on enam kui 400 alaealisel mõlemad vanemad mingis vormis kinnipeetavad ning veel paljudel on kinnipeetav üks vanem, teatas Zenz oma raportis „Break Their Roots: Evidence for China’s Parent-Child Separation Campaign in Xinjiang („Katkesta juured: tõendid Hiina vanemate ja laste eraldamiskampaania kohta Xinjiangis”). Raport avaldati ajakirjas The Journal of Political Risk.

„Lapsed, kelle vanemad on vangis, kinnipeetavad, ümberkasvatamisel või „väljaõppel”, klassifitseeritakse erivajadustega kategooriasse, mis kuulub riigi toetuse alla ja „tsentraliseeritud hooldamisele”. See „hooldus” võib leida aset riiklikes internaatkoolides või spetsiaalsetes laste varjupaikades,” öeldakse raportis.

Vanemad on mõnedel juhtudel kinni peetud ilma süüdistuste või kohtupidamiseta, nagu selgub 2018. aasta ÜRO Rassilise Diskrimineerimise Kõrvaldamise Komitee raportist. Zenzi sõnul ei anta laste teistele sugulastele võimalust neid oma hoole alla võtta.

Hinnanguliselt on Xinjiangis alates 2017. aasta algusest kinni peetud kuni kaks miljonit inimest. Aktivistid ja endised kinnipeetud on kirjeldanud massilaagreid, kus elatakse vanglalaadsetes tingimustes ja saadakse Hiina propaganda õppetunde.

Hiina valitsus väidab, et „kutseõppelaagrid” on mõeldud islamiäärmuslusega võitlemiseks ja riiklik meedia teatab, et Xinjiangis ei ole pärast selle kampaania algust toimunud suuremaid rünnakuid.

Enamasti on keskendutud täiskasvanute saatusele nendes laagrites, aga Zenz ja teised uurijad hoitavad, et toimub paralleelne laste vanematest eraldamine ja riigi hoole alla võtmine.

„Miljardite dollarite suuruse eelarve, pingeliste tähtaegade ja arenenud digitaalsete andmebaasisüsteemide toel on see pretsedenditu kampaania võimaldanud Xinjiangi valitsusel assimileerida lapsi ja teha neile ajupesu suletud keskkondades, eraldades nad vanematest,” ütleb Zenz. „Sellel eraldamisel võib olla erinevaid vorme ja tasemeid, sealhulgas täielik päevahoid tööpäevadel, eraldamine kogu töönädalaks ja pikemaajaline täisajaga eraldatus.”

Avaliku informatsiooni järgi on mõnedes uiguuri enamusega piirkondades Lõuna-Xinjiangis koolieelsetes asutustes registreeritud laste arv viimastel aastatel enam kui neljakordistunud, mis on Hiina keskmisest kasvust 12 korda suurem. Noorim laps, kes on pandud „haridusasutusse”, oli vaid 15-kuune.

Zenzi sõnul on paljud koolid ülimalt kindlustatud rajatised, kus on jälgimissüsteemid, perimeetri alarmid ja „neljakordsed 10 000-voldise elektrivooluga tarad kõrgete müüride kohal, kogupikkusega 26 600 meetrit, mis on jagatud 176 „kaitsetsooniks””.

Twitteris ütles Zenz, et tema raport kirjeldab „detailseid tõendeid süstemaatilise riiklikult algatatud vanemate ja laste eraldamise, relvaks muudetud hariduse ja kultuurilise genotsiidi kohta”.

Peamiselt islamiusku turgi keelt kõnelevad uiguurid, kes on olnud ajalooliselt Xinjiangis enamuses, on juba ammu kaevanud oma kultuuri ja religiooni marginaliseerimise üle. Aastaid on uiguuri keele ja kultuuriga tegelejatele survet avaldatud ja neid isegi vangistatud süüdistatuna „ekstremismi” levitamises.