Õhku paiskunud radioaktiivse aine hulk ulatus 40 protsendini Tšernobõli tuumakatastroofi omast, vahendab BNS.

Norra atmosfääriuuringute instituudi teadlane Andreas Stohl ütles oma raportis, et Jaapani valitsuse hinnang põhines ainult Jaapanis kogutud andmetel ning ei hõlmanud radioaktiivset ainet, mis tuulega merele kandus. Stohl võttis oma raportis aluseks ülemaailmse sensorite võrgustiku andmed radioaktiivse tseesium-137 kohta.

Tseesium-137 on ohtlik, kuna võib püsida keskkonnas aastakümneid ning tekitada vähki.

Tuumaõnnetuse pikaajalised mõjud ei ole selged, kuna raske on mõõta doose, mida inimesed said.

Stohl ütles telefoniintervjuus, et radiatsiooni hinnangud on tavaliselt sedavõrd ebatäpsed, et kahekordse tseesiumikoguse avastamine ei ole suur erinevus, ning mõnes varasemas hinnangus on radioaktiivse aine kogused olnud palju kõrgemad kui tema uurimuses.

Jaapani valitsuse hinnangul paiskus 11. märtsi tuumaõnnetuses keskkonda 15 000 terabekerelli tseesiumi. Stohl pakub oma uurimuses selleks koguseks umbes 36 000 terabekerelli, mis moodustab umbes 42 protsenti Tšernobõli katastroofis keskkonda paiskunud tseesium-137-st.