Raketiinsener Gagarini lennust: praeguste normide järgi poleks kunagi inimest üles saadetud
1961. aasta 12. aprillil kell 9.07 Moskva aja järgi ütles Gagarin legendaarse sõna „Pojehhali!” („Sõidame!”) ja kosmoselaev Vostok, mille tipus väikses kapslis Gagarin asus, startis Kasahstanis asuvalt Baikonuri kosmodroomilt, vahendab AFP.
Pärast vaid 108 minutit kestnud lendu, mis muutis 27-aastase puusepa poja surematuks kangelaseks, väljus Gagarin oma kapslist ja maandus langevarju abil põllule Saratovi oblastis.
Sellest hetkest alates ei olnud tema elu ega ka tänapäevase kosmosehõlvamise käik enam selline nagu varem.
„See oli 20. sajandi suurimaid sündmusi,” ütles Venemaa kosmoseagentuuri juht Anatoli Perminov. „Tema lend avas uue lehekülje inimkonna arengus.”
Nõukogude Liit sai oma suurima propagandavõidu USA üle ja see sundis viimast pingutama, et võtta kosmosevõidujooksus liidrikoht enese kätte, viies 1969. aastal esimese inimese Kuule.
Venemaa praegune juhtkond kasutab aastapäeva, et meenutada venelastele mineviku saavutusi ning president Dmitri Medvedev külastab kosmoselendude juhtimiskeskust Moskva lähedal ja praegusi kosmonaute.
Hiljem peab Medvedev Kremlis peamise pidupäevakõne kosmose hõlvamisest, millest oodatakse impulssi Venemaa kosmoseprogrammile järgmiseks 50 aastaks.
Vastupidiselt 1960. aastatele on kosmos üha rohkem koht, kus tehakse rahvusvahelist koostööd. Rahvusvaheline Kosmosejaam on Venemaa, USA ja teiste partnerite koostööprojekt.
Nagu Gagarini kangelaslikkust, mäletatakse Venemaal ka mehe geeniust, kes lõi raketi, mis Gagarini kosmosse viis, ja kogu lennu planeeris. See mees oli Nõukogude rakettide peainsener Sergei Koroljov.
Koroljov elas üle Jossif Stalini aegse vangilaagri ning temast sai nii tähtis isik, et tema roll paljastati alles pärast surma 1966. aastal.
Esimese mehitatud kosmoselennu aastapäeva puhul on Venemaal avaldatud ka informatsiooni Gagarini elu kõige salapärasemate üksikasjade kohta, eriti seni mõistatuseks jääva surma kohta lennuõnnetuses 1968. aastal.
Eelmisel nädalal avalikustatud dokumentidest selgub, et tema lennuk tegi tõenäoliselt järsu manöövri, et vältida ilmateenistuse õhupalli. Lennuk kukkus alla ning selles viibinud Gagarin ja instruktor Vladimir Serjogin hukkusid.
Nõukogude kosmoseprogrammi endised töötajad mäletavad, et kõik Gagarini lennuga seotud olnud inimesed pidid aastaid valetama, et Gagarin maandus kapslis, mitte langevarjuga, nagu tegelikult juhtus.
Seda tehti sellepärast, et kardeti, et rahvusvaheline kosmoselende jälgiv organisatsioon ei peaks lennu orbiiti muidu kehtivaks.
Gagarini lend oli hüpe tundmatusse ja seotud suure riskiga. Ta elas läbi väga ebameeldivaid hetki, kui kosmoselaev hakkas atmosfääri sisenedes kontrollimatult pöörlema.
„Kui me oleksime siis mõelnud kosmoselaeva usaldusväärsuse välja arvutamisele praeguste normide järgi, poleks me kunagi inimest üles saatnud,” ütles Gagariniga koos töötanud 99-aastane raketiinsener Boriss Tšertok esmaspäeval.
