Raimo Poom: Kas Obama vastab eestlaste ootustele?
Kui Angela Merkel välistas Riiat väisates alaliste NATO baaside rajamise Baltikumi, siis mida lubab Tallinna visiteeriv Barack Obama? Ja kas Obama lubatu on vastavuses Eesti avalikkuse ootustega, küsib Saksa avaõiguslikule ringhäälingule kirjutatud arvamusloos Eesti Päevalehe välisuudiste juht Raimo Poom.
Poomi hinnangul saadab Obama visiit kaks sõnumit. Esiteks kinnitab ta oma külaskäiguga USA pühendumust NATOle ja selle piiride kaitsmisele, mis saadab omakorda vihje ka Vladimir Putinile.
Teiseks külastab Obama ju riiki, mis kulutab enda kaitsmisele 2 protsenti SKTst. See on aga sõnum ennekõike NATO liikmesriikidele ning peaks ka Eesti enesehinnangut tõstma.
Ajakirjaniku sõnul ootavad eestlased meelitustest hoolimata Obamalt ikkagi tõelisi meetmeid, mis muudaksid käegakatsutavaks NATO nähtavuse ja kohaloleku regioonis. Ennekõike oodatakse kinnitust, et kevadel kiiruga Eestisse toodud väeüksused muutuvad suuremaks ning loodetavasti ka alaliseks.
Samas lähevad asjad selles osas Poomi hinnangul segaseks: Saksamaa kantsler Angela Merkel rõhutas augustis Riias käies, et alalisi baase regiooni ei tule. Jättes kõrvale hiljem selgunud tõsiasja, et Merkel esitas Riias seisukoha, mis oli varem läbirääkimistel kokku lepitud, leiab Poom, et NATO peasekretär ja Eesti poliitikud on NATO tippkohtumise tulemused üles haipinud ning seetõttu on eestlaste ootused ebareaalsed. Järelikult sõltub Obama visiidi edu ennekõike sellest, mida ta saab Tallinnas välja lubada ja kas tal õnnestub eestlaste ootused realistlikku konteksti panna.
Kuigi alalise tankikolonni ja tuhandete jalaväelaste Eestisse asumise vastu võib leida kõnekaid argumente, ei maksa unustada, et naabruses elab diktaator, kes ei kohku tagasi oma naabrite ründamisest. NATO võib sellise verejanuse juhi jaoks mõjuda heidutavalt ainult siis, kui organisatsiooni aluslepingus sätestatud kohustused on usutavalt tagatud, resümeerib Poom.
