Rahvusvaheline kriminaalkohus alustas tööd
Rahvusvaheline Kriminaalkohus hakkab tegutsema Hollandis Haagis, kohtul on 18 kohtunikku, kelle valib osalisriikide assamblee.
ICC loomise leppe ratifitseerinud riigid kogunevad septembris New Yorki, kus lepivad kokku kohtu eelarves ning panevad paika kohtuametnike ja -teenistujate valimise ja nimetamise protseduurid.
Kohtunikud ja prokurör valitakse jaanuaris ICC loomise ratifitseerinud riikidest, praeguseks on neid 74. Konkreetseid õigusrikkumise juhtumeid hakatakse uurima alles 2003. aasta lõpus.
ICC kohtumõistmise eest ei ole puutumatu ükski isik — ei riigipea ega inimene tänavalt. Kohtu tegevusvaldkonda kuuluvad sõjakuriteod, genotsiid ja inimsuse vastased kuriteod — süstemaatilised mõrvad, piinamised ja vägistamised.
ICC ei saa uurida kuritegusid, mis on sooritatud enne 1. juulit 2002 ning ta ei asenda siseriiklikke kohtuid. Rahvusvaheline Kriminaalkohus võib sekkuda vaid juhul, kui asjaosalise riigi kohus mõnd tõsist kuritegu uurida ei võta.
Juhtumitest võivad teatada Rooma leppe ratifitseerinud riigid, ÜRO Julgeolekunõukogu või ICC peaprokurör kolme kohtuniku heakskiidul.
ÜRO Julgeolekunõukogul on voli ICC uurimine või kohtumõistmine peatada, kui see kahjustab tema püüdeid säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.
Kohtul, mis sai alguse 1998. aastal Rooma sõlmitud kokkuleppest, on mõjuvõimsaid kritiseerijaid nagu Hiina, Venemaa ja USA. Viimane nõuab puutumatust oma sõduritele ja teistele ametiisikutele, kes töötavad välismaal.
Esialgu ähvardas Washington lõpetada ÜRO rahumissiooni Bosnias, kui ÜRO Julgeolekunõukogu ei rahulda tema nõudmist ICC asjus. Pühapäeval soostus USA ähvarduse teokstegemise kolme päeva võrra edasi lükkama.
Siiski on jõus USA ähvardus sulgeda üksteise järel kõik ÜRO rahuvalvemissioonid, kui tema tahtmist ei täideta. Washingtoni ametiisikud kinnitavad, et puutumatusnõudest ei taganeta. USA tahab vältida olukorda, kus tema sõdureid võidakse rahvusvahelise kohtu alla anda ja neile võib osaks saada poliitiliselt motiveeritud kohtumõistmine.
Lääne diplomaadid on hoiatanud, et Washington on oma nõudmises üksi. Kõik 15 Euroopa Liidu riiki on ICC loomisleppele alla kirjutanud.
USA kirjutas kohtu loomise kokkuleppele alla president Bill Clintoni ametiaja viimastel päevadel. Praegune president George W. Bush aga loobus mais kohustusest uue kohtuga koostööd teha ja teatas, et ei kavatse lepet senatile ratifitseerida anda.
Ka Iisrael kinnitas pühapäeval oma keeldumist ICC tööst osa võtta, kuna see võib “politiseeruda”.
Iisraeli peaprokurör Eliakim Rubinsteini sõnul kardab Iisrael ka okupeeritud palestiina aladele asunduste ehitamise tõttu “sõjakuritegude eest” kohtu alla sattumist.
“Meil on kartus, et see kohus võib tegutseda poliitilistel või koguni antisemiitlikel motiividel,” ütles Rubinstein.
Inimõiguslased tervitasid ICC-d kui tähtsaimat verstaposti üleilmses õigusemõistmises pärast Nürmbergi tribunali, mis mõistis Teise maailmasõja järel kohtu natsiliidrite üle.
Ka rahvusvahelised vaatlejad hindavad ICC loomist viimaste kümnendite suurimaks läbimurdeks rahvusvahelises õiguses.
ÜRO püüdis pärast Nürnbergi ja Tokyo tribunalide tegevuse lõpetamist pärast Teist maailmasõda luua alalist lepingul põhinevat rahvusvahelist kriminaalkohut, kuid see katse takerdus külma sõja aegsetesse erimeelsustesse. Mõte leidis laiemat toetust pärast ÜRO julgeolekunõukogu otsust luua 1993. aastal endise Jugoslaavia ja 1994. aastal Rwanda konflikti lahendamiseks tribunalid.
Esmaspäeval saabusid ilma suurema kärata Haagi ka ICC esimesed neli töötajat. Haagi eeslinnas asuvates organisatsiooni ajutistes ruumides tööle asunud kohtutöötajad on varustatud vaid telefonide ja bürootehnikaga ning ootavad peakorteri valmimist. Järgmise aasta algul asub tööle 18 kohtunikku ja peaprokurör, päriselt hakkab kohus tööle alles 2003. aasta veebruaris.
“Praegu on siin neli nimest, kes tegelevad kirjadega, võtavad vastu kaebusi ja talletavad need turvaliselt,” ütles Hollandi välisministeeriumi pressiesindaja Joep Sweijen ja lisas, et paari nädala jooksul suureneb personal kaheksa inimeseni.
