Mitmed võtmerolli mängivad riigid vahetasid juhte, alates USA uuest presidendist George W. Bushist ja lõpetades Iisraeli peaministri Ariel Sharoniga.

Mehhiko president Vicente Fox ja Taiwani liider Chen Shui-bian lõhkusid pikka aega püsinud üheparteivõimu. Kongo DV-s tuli oma mõrvatud isa asemel võimule noor president Joseph Kabila, Jaapani peaministriks sai Junichiro Koizumi.

Kõigi nende uute juhtide ees on uued väljakutsed — külma sõja lõpp ja regionaalkonfliktid mõjutavad maailma julgeolekut teisiti kui Saksamaa, Jaapan ja Nõukogude Liit omal ajal tegid.

Isegi Hiina “pole veel palju aastaid võimeline kujutama endast sellist ohtu nagu varem,” öeldakse aruandes.

Seetõttu nimetab IISS tava lõhkudes maailma stabiilsuse suurimate ohustajatena kaht mittesõjalist nähtust — ülemaailmset kliimasoojenemist ja laienevat põgenikekriisi.

“Kuigi need veel palju aastaid täielikku kaost ei tekita, pole kuigi kaugel punkt, kust enam tagasipöördumist ei ole,” hoiatab ajutrust.

“Mõningad maailma liidrid” ignoreerivad “enda ja meie kahjuks” jätkuvalt aina kasvavat teaduslike tõendite hulka kliimasoojenemise reaalsuse kohta, väidab IISS, kritiseerides eriti Bushi, kes on Kyoto kliimaprotokollist samahästi kui lahti öelnud.

“President peaks pigem varasemaid lubadusi meenutama ja juhtpositsioonile asuma, nagu USA minevikus nii sageli on teinud maailma julgeolekuohtudele vastu astudes,” kõlab aruanne.

Teine suur julgeolekuoht on lakkamatu põgenike ja majandusmigrantide vool, mida õhutavad hoolimatud inimsmugeldajad. Kui seda ei peatata ja tõsiseid juhtumeid ei lahendata, suureneb maailmas võõravaenulikkus, hoiatab IISS.

Alles on ka traditsioonilised ohud, nendib IISS, rõhutades eriti Lähis-Ida probleeme, Põhja- ja Lõuna-Korea vahelisi pingeid ning raskusi Põhja-Iiri rahuprotsessis.

Bush ei tohiks lasta Ühendriikidel liialt eemalduda ausa rahvusvahelise vahendaja rollist, soovitab instituut.

“Kui ta seda vajadust ei näe, siis muutub pingete lahendamine ja konfliktide taaspuhkemise vältimine raskemaks mitmetes vaidlustes, kus rahupüüdlustes on varemalt piiratud edu saavutatud ja nüüd ollakse saavutatut kaotamas.”

Euroopa integratsiooniliikumine on aeglustumas ja ühtsuseunistusest ei piisa tugevate rahvusliku individualismi suundumuste vastukaaluks, leiab IISS.

Aasias keskenduvad Hiina juhid lähiajal tõenäoliselt siseprobleemidele, Jaapan püüab kohaneda majandusmuutustega ning India ja Pakistan pole ikka veel suutnud lahendada vaidlust Kashmiri üle.

Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioonil (ASEAN) puudub poliitiline sisu, piirkonna strateegiline tähtsus väheneb ja ASEAN ilmutab aina vähem üksmeelt.

Aafrikas pole ei Lõuna-Aafrika ega Zimbabwe suutnud olla tõhusaks juhiks maavaidlustest, rassitülidest ja aidsist vaevatud regioonile. Konfliktid jätkuvad ka Sierra Leones ja Kongo DV-s.

Lähis-Idas ennustab IISS USA suurenevat osalemist, kusjuures eelmise presidendi Bill Clintoni poolt Camp Davidi kõnelustel tehtud ettepanekud saavad ilmselt uute läbirääkimiste aluseks.

Iraagi massihävitusrelvade programmi tõkestamiseks ei näe instituut ÜRO sanktsioonidele alternatiivi, kuid leiab samas, et “murenevat” sanktsioonirežiimi tuleb revideerida.