Rahvastiku vananemine ähvardab maailma kriisiga
“Kuid aega hakkab nappima ja probleem on tõsisem kui üldiselt arvatakse,” kõlab Jacksoni raport asutusele Citigroup Asset Management.
Rahvastik vananeb kogu maailmas, samaaegselt väheneb viljakus, pensionikulud muutuvad aina suuremaks ja aina vähem on maksumaksjaid, kes neid kinni maksavad. Rahvastiku vananemine on jõudnud ka arengumaadesse, kaasa arvatud Hiina hiigelriiki, kirjutab Jackson.
“Kui praegused arenenud riigid said esmalt rikkaks ja seejärel jäid vanaks, siis Hiina jääb enne vanaks,” tsiteeris ta Hiina kirjaniku Lin Yingi sõnu.
Inimelu pikkus on viimase 50 aastaga kasvanud rohkem kui eelnenud 5.000 aastaga. See võib paista eelis, kuid osutuda nuhtluseks. Näiteks 20 aasta pärast võib olukord olla selline, et Euroopa majandused pole kümme aastat kasvanud ja maailma suurim võlgnik Jaapan peab Rahvusvaheliselt Valuutafondilt abi paluma, kuid Hiina ütleb talle ära, kirjutab Jackson.
“Üleilmne vananemine ähvardab tööstusriigid pankrotti ajada, maailmamajanduse tasakaalust välja lüüa ja koguni geopoliitilise korra pea peale pöörata,” rääkis ta hiljutisel seminaril Singapuris.
Ida-Aasial on Jacksoni arvates kaks võimalikku tulevikustsenaariumi.
Kui arenenud maad oma vananemisprobleemiga toime ei tule, järgneb kriis, mis võib hõlmata kogu maailma. Aasia majanduskasv aeglustub, kapitalipuudus suureneb, eksporditurug ahenevad ja protektsionism levib.
Kuid õigeaegsete reformidega võivad Ida-Aasia ja selle tööstusriikidest partnerid majandusintegratsioonist suurt kasu saada. Riigid peaksid suurendama tööealiste täiskasvanute tööhõivet, julgustama inimesi hiljem pensionile minema ja tegema soodustusi lastega peredele. Lisaks peaksid riigid, kus noori rohkem, lubama neil toetada ka teiste riikide eakaid.
Arenenud riikides oli sajandivahetusel 15 protsenti elanikest üle 65 aasta vana, 2050. aastaks peaks nende osakaal tõusma 27 protsendini, Jaapanis aga koguni 35 protsendini.
Arengumaades oli üle 65 aasta vanuseid 2000. aastal kuus protsenti, 2050. aastaks peaks neid olema 14 protsenti.
Teine probleem vananemise kõrval on viljakuse vähenemine. Arvud näitavad, et tööstusmaades oli viljakus 1965.-1970. aasta 2,4 protsendilt 1995.-2000. aastaks langenud 1,6 protsendile, kaugelt alla 2,1-protsendise taastootmistaseme.
Oodatav eluiga on arenenud maades tõusnud 79 aastani ja arengumaades 63 aastani, võrreldes 1950.-55. aasta 67 ja 41 eluaastaga.
Alles mõnekümne aasta eest rahvastikuplahvatust peljanud maailm on nüüd silmitsi vastupidise ohuga.
Kuid väljavaade pole siiski täiesti lootusetu, leiab Jackson. Vananeva rahvastikuga tööstusmaad võivad töötajaid importida ja töökohti eksportida, edewndades globaliseerumist ja toetades arengumaid, soovitab ta.
