Xi poolt hääletas 2952 delegaati, vastu oli üks ja erapooletuks jäi kolm, vahendab BBC News.

Eelmise aasta 8. novembril nimetati Xi Hiina kommunistliku partei peasekretäriks ning temast sai ka riigi sõjalise juhtorgani, kesksõjaväekomisjoni esimees.

Hääletus, millega Xi riigipeaks kinnitati, tähistas võimuvahetuse lõppu Hiinas.

Suuresti sümboolne asepresidendi roll usaldati Hu lähedasele liitlasele ja arvatavale reformistile Li Yuanchaole.

59-aastane Xi, kes on revolutsiooniveterani poeg, on olnud kõrgetes parteilistes ametites Zhejiangis ja Shanghais, enne kui nimetati 2007. aastal Hiina kommunistliku partei kõrgeima juhtorgani alalise komitee liikmeks.

Pärast parteijuhiks tõusmist novembris on Xi'd Hiina meedias kujutatud rahvamehena, kes ametiga kaasneva tavapärase hiilguse kõrvale heidab.

Ta on juhtinud kasinuskampaaniat ametnikkonna hulgas, millega püütakse rahustada avalikkuse viha juhtkonna luksusliku elustiili üle.

Samuti on Xi riikliku meedia kaudu rääkinud palju korruptsiooni väljajuurimisest kõigil tasanditel ning hoiatanud kodanikerahutuste eest, kui partei privileege ei piirata.

Xi hakkab juhtima riiki, mis muutub üha jõukamaks, kuid ka häälekamaks selliste asjade suhtes nagu süvenev ebavõrdsus, keskkonnakahjustused ja toiduainete ohutus.

Naaberriigid tunnevad aga muret Hiina sõjalise jõu tugevnemise pärast, eriti mis puudutab territoriaalvaidlusi Jaapani ja Kagu-Aasia riikidega.

Esimese välisvisiidi peaks Xi tegema märtsi lõpus BRICS-i riikide (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariigi) tippkohtumisele Lõuna-Aafrikasse. Välisministri teatel peaks Xi külastama ka Venemaad.