Rahandusminister: võimalus, et Kreeka peab eurotsoonist lahkuma, on nüüd väga väike

 (4)
Rahandusminister: võimalus, et Kreeka peab eurotsoonist lahkuma, on nüüd väga väike
Yannis StournarasFoto: Yannis Behrakis, REUTERS

Kreeka rahandusminister Yannis Stournaras usub, et kõige hullem on tema riigi jaoks möödas ning võimalus, et Kreeka peab eurotsoonist lahkuma, on väga väike.

„Lootuskiir on kindlasti olemas; valgus tunneli lõpus,“ ütles Stournaras BBC-le. „Võimalus, et Kreeka lahkub eurotsoonist – Grexit – on nüüd väga väike.“

„Me oleme suutnud majanduse ümber pöörata. Turgudel on palju rohkem optimismi. Hoiused tulevad tagasi pankadesse, valitsus maksab oma võlgu erasektorile tagasi ja selles, kuidas Euroopa meid näeb, on toimunud muutus. Nii et kõik tähtsamad indikaatorid on positiivsed. Me oleme kahe kolmandiku kaugusel oma teel eesmärgini. Nii et inimestel võib olla lootus,“ ütles Stournaras.

Seda on Kreekas siiski vähestel. Tööpuudus on nüüd Euroopa suurim – 26,8 protsenti. Kodutute ja vaeste hulk on järsult kasvanud. Majanduslangus, mis on kõikidest riikidest kõige hullem moodsas ajaloos, kestab kuuendat aastat järjest.

Rahandusminister usub aga, et halvad ajad on lõpule jõudmas.

„2013. aasta viimase kvartali paiku algab meil taastumine,“ usub Stournaras.

Minister on kindel, et majanduskasv algab järgmisel aastal, isegi kui majandus 2013. aastal hinnanguliselt 4,5 protsendi võrra kokku tõmbub.

„Ma tunnen ennast kindlalt, sada protsenti kindel, et see on Kreeka majanduslanguse viimane aasta,“ kinnitas Stournaras.

Kreeka võlg ulatub praegu 180 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning eesmärk on seda 2020. aastaks vähendada 124 protsendini, kuid nagu rahvusvaheline valuutafond IMF hiljuti teatas, ei saavuta Ateena seda ilma taaskord abikätt vastu võtmata. BBC küsis Stournaraselt, kas ta nõuab Euroopa Liidu riikidelt võlgade andeksandmist.

„Ma tervitaksin võlataseme alandamist, aga selle saavutamiseks on palju viise,“ vastas Stournaras diplomaatiliselt. „Aga see peab juhtuma viisil, mis minimiseerib teiste poolte kaotusi.“

„Kui me viime ellu selleaastase reformiprogrammi, ei tule enam ühtegi kärpepaketti,“ lubas Stournaras. „Ei mingeid palga-, toetuste ega pensionide kärpeid enam.“

See on lubadus, mida kreeklased on varemgi kuulnud ja paljud ei usu selle pidamisse.

Karmi meeldetuletusena selle kohta, kui vihane Kreeka rahvas kärbete peale on, ilutseb rahandusministri kabineti ühes aknas kuuliauk. Kuul tulistati tänavalt ühe järjekordse kärbetevastase meeleavalduse ajal. Sihtmärk oli selgelt vihatud rahandusminister.

Stournaras otsustas pooleldi purunenud klaasi alles jätta, mälestusena Kreeka finantskriisi loodetavasti kõige hullemast hetkest.

Siiski on minister kriitiline tema riigile peale sunnitud kärbetel põhineva lähenemise suhtes.

„Kreekat sunniti kärpima liiga palju liiga kiiresti,“ seletas minister. „Tagantjärele vaadates oleksime pidanud alguses rohkem rõhku panema strukturaalsele reformile ja erastamisele. Aga me ei saa tagasi minna. Pole mingit mõtet ümber läinud piima pärast nutta. Eurotsoon ei olnud kriisiks valmis.“