Kõigest sellest on juttu raamatus „Confront and Conceal – Obama's Secret Wars and Surprising Use of American Power“, mille autor kirjutas pika artikli ka ajalehte New York Times.

Raamatu jaoks intervjueeriti 18 kuu jooksul mitmeid praegusi ja endisi luureametnikke USA-s, Iisraelis ja Euroopas. Kõik nad jäid anonüümseks.

Raamatus kinnitatakse teateid selle kohta, et viirus Stuxnet on USA ja Iisraeli ühine ründerelv Iraani vastu. Sihtmärk oli uraanirikastamistehas Natanzis. Programmeerimisviga põhjustas aga selle, et Stuxnet lekkis 2010. aastal ametkondadest välja.

Mõne päeva pärast toimus Valge Maja situatsiooniruumis pingeline koosolek. Raamatus kirjutatakse, et president Obama, asepresident Joe Biden ja luure keskagentuuri CIA tollane direktor Leon Panetta arutasid, mida projektiga ette võtta.

„Kas me peaksime selle projekti lõpetama?“ küsis Obama kohalviibinute sõnul. Siiski paistis, et iraanlastel polnud programmist selget ettekujutust. Lisaks sellele tekitas Stuxnet Natanzis endiselt kahju ja projektiga mindi edasi.

Tehasesse sisestati järgmiste nädalate jooksul Stuxneti uus versioon ja hiljem veelgi uuem versioon. Ka pärast seda, kui Stuxnet oli avastatud, peatas see vähemalt ajutiselt Natanzi 5000 tsentrifuugist tuhat.

Mõnede allikate järgi aeglustas Stuxneti projekt Iraani tuumaprogrammi 18-24 kuud. Sama mõju saavutamiseks traditsiooniliste meetoditega oleks olnud vaja märkimisväärset sõjalist operatsiooni ja pommitamist. Teised allikad siiski ei usu, et Iraanile oleks suudetud nii palju kahju tekitada.

New York Timesi artiklis räägitakse ka projekti taustast. George W. Bushil ei olnud pärast Iraagi sõda võimalik sõjalisi lööke korraldada ja traditsiooniline sabotaaž ei ole väga efektiivne. Projekt Olympic Games sai alguse juba 2006. aastal. Selles osales aktiivselt ka Iisrael.

Raamatu andmetel andis Stuxnet aega majanduslike ja muude sanktsioonide rakendamiseks. Ilma Stuxnetita oleks Iisrael tõenäoliselt juba Iraani vastu sõjategevust alustanud.