Raamat väidab, et Natsi-Saksamaa sõjalise edukuse taga olid kanged uimastid. Pealegi oli Hitler ise kogu sõja jooksul narkouimas, vahendab Ilta-Sanomat.

Saksa reasõduritel aitas võidelda erguti Pervitin, mis on keemiliselt valmistatud metamfemiin. Seda tarvitati Teise maailmasõja ajal ka Soome vägedes, tänapäeva narkoringkondades tuntakse seda nime ”crystal meth” all.

Saksa ajakirjanik ja kirjanik Norman Ohler väidab raamatus "Der Totale Rausch" (Totaalne eufooria - Uimastid Kolmandas Reichis), et "arstid ja uimastid hoidsid üleval natsisüsteemi”.

Narkomaanidest kõige agaram oli Adolf Hitler.

Ohleri sõnul Hitler Pervitini ei tarvitanud, vaid eelistas näiteks steroide, mida talle süstiti. Hiljem läks ta üle Eukodalile, mis on heroiinilaadne ravim, väidavad Deutsche Welle ja RT.

Hitleri süstimise eest hoolitses tema ihuarst doktor Theodor Morell. Ohleri uuringute põhjal harjutas Morell Hitleri narkootikumidega juba aastal 1936, mil sai tema arstiks. Kõigepealt kirjutas ta füürerile kõhukrampide vastu Mutaflori-nimelist ravimit. Aastate jooksul manustas ta Hitlerile järjest kangemaid uimasteid, muuhulgas süstis metamfetamiini.

Mõningatel hinnangutel ei näinud Hitler sõja jooksul ainsatki selget päeva, mis selgitab tema eriskummaliselt kõnemaneeri ja imelikku käitumist, näiteks äkilist meeleolumuutust.

Ohler arvutas välja, et aastail 1941–1945, kokku 1349 päeva, süstiti Hitlerile vähemalt 800 korda metamfetamiini, steroide ja muid aineid ning anti umbes 1100 tabletti. USA teadlaste andmeil tarvitas Hitler vähemalt 74 erinevat ravimit.

Tugevatoimeliste uimastite pruukimine viis Ohleri andmeil lõpuks selleni, et 1945. aasta kevadeks oli Hitler juba paadunud narkomaan. Tal kukkusid hambad suust ning ta sõi suurtes kogustes magusat.