“Nad hukkusid relvade ja kuulide läbi, mis polnud Nõukogude armee relvastuses,” väitis Janajev kolmapäeval pressikonverentsil.

Tema sõnul lähtusid putši korraldanud “erakorralise komitee” liikmed Mihhail Gorbatšovi suhtes süütuse presumptsiooni põhimõttest ning tahtsid tema NSV Liidu liidrikohale jätta seniks, kuni ülemnõukogu oleks selle küsimuse lahendanud. “Paraku läks kogu aur vile peale,” nentis Janajev.

Tema sõnul ei toodud Moskva tänavatele tanke sugugi inimeste hirmutamiseks, kuigi võimuladvikus olevat olnud küllalt inimesi, kes tahtsid “erakorralise komitee” liikmete “käed verega määrida”.

Janajev kinnitas, et putšistidel polnud kavatsustki oma rahvaga sõdida.

Enda praegusest elust-olust rääkides nimetas Janajev end “tavaliseks pensionäriks”, kes saab pensioni 1.500 rubla kuus.

Teine putšist, omaaegne NLKP keskkomitee üldosakonna juhataja Valeri Boldin kinnitas ajakirjanikele, et “erakorralise komitee” ainsaks sooviks oli Nõukogude Liidu säilitamine. Putšistid olevat hoomanud, et paari-kolme vabariigi Liidu koosseisust välja astumine tähendas suurriigi lõppu.

Boldin leidis aga, et Liidu päästmiseks appi võetud vahendeid oli ebapiisavalt.