„Loomulikult erimeelsused jäävad nagu ka paljud probleemid, sealhulgas rahvusvahelistes suhetes, ning palju Eesti poole käitumises on meie jaoks vastuvõetamatu,” ütles Ušakov. „Dialoog on aga parem kui kontaktide puudumine kõrgel ja tippkohtumiste tasemel.”

Ušakovi sõnul nõustus sellega ka Kaljulaid, mille tulemusena oli dialoog presidentide vahel siiras, asjalik ja konstruktiivne.

Ušakovi teatel arutasid presidendid olukorda Läänemere regioonis ja Põhja-Euroopas. „Nad puudutasid praktilisi küsimusi,” ütles Ušakov. Muu hulgas palus Eesti Venemaalt toetust oma pürgimisele ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastateks 2020-2021.

„Seda küsimust arutati, aga loomulikult ei avalda me nagu teisedki ÜRO julgeolekunõukogu alalised liikmed oma hääletamise motiive,” lisas Ušakov.

Räägiti ka piirileppest, mis allkirjastati 2014. aastal, aga mida ei ole ratifitseeritud kummagi riigi parlamendis.

„Loomulikult mainiti ka venekeelse elanikkonna olukorda. See on alaline küsimus, see paneb meid muretsema ja on väga tähtis,” lausus Ušakov.