“Kyoto protokolli võib tervikuna võrrelda fašismiga,” ütles Illarionov konverentsil “Venemaa: investeeringud majanduskasvu” esinedes.

Nõunik põhjendas oma avaldust sellega, et protokoll põhineb “nahaalsel sekkumisel majanduskasvu ja ühiskonna arengusse”.

Varem on Illarionov Kyoto protokolli nimetanud GULAG-iks, Oswiecimiks, plaanimajanduseks ja väljakuulutamata sõjaks Venemaa vastu.

Nõuniku hinnangul ei võimalda protokolli ratifitseerimine Venemaal kümne aastaga sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahekordistada (ülesanne, mille president Vladimir Putin andis valitsusele oma aastakõnes) ning toob kaasa majanduskasvu aeglustumise.

“SKP kahekordistamise stsenaarium näeb ette selle iga-aastase suurenemise 7,8 protsendi võrra, sellise SKP kasvu juures on tõenäoline süsihappegaasi emissiooni kasv 10-11 protsenti aastas,” selgitas ta.

Illarionovi andmetel saavutab Venemaa isegi väiksema majanduskasvu puhul 2010. aastaks kasvuhoonegaaside emissiooni osas Kyoto protokolliga ette nähtud taseme ega hakka enam sellest kasu saama.

1992. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll allkirjastati 1997. aastal. Protokolliga ühinenud riigid võtsid endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni aastaks 2012 keskmiselt 5,2 protsendi võrra, lähtudes 1990. aasta mahtudest.

Protokolli jõustumiseks peavad selle ratifitseerima riigid, kelle summaarne emissioon ületab 55 protsenti kasvuhoonegaaside üldmahust. Tänaseks kujunenud olukorras ei saa protokoll jõustuda, kui seda ei ratifitseeri Venemaa, kelle arvele langeb 17,4 protsenti emissioonidest. Venemaa positsioon Kyoto leppe saatuse suhtes tõusis keskseks pärast USA otsust leppega mitte ühineda.