Putin vaatles Sahhalinil sõjaväemanöövreid
Venemaa president Vladimir Putin tutvus teisipäeval Sahhalini saarel Ida sõjaväeringkonnas käivate suurõppuste käiguga.
Riigipea saabus helikopteriga Uspenovski õppepolügoonile, kus võttis vastu ringkonnaülema Konstantin Sidenko raporti. Seejärel ronis president vaatlustorni ning jälgis sealt manöövreid, mille kohta jagas talle selgitusi relvajõudude lahingulise väljaõppe peavalitsuse ülem Ivan Buvaltsev, teatas Interfax BNS-i vahendusel.
Treeningetapi lõppedes tegi Putin koos kaitseminister Sergei Šoigu ja ringkonnaülemaga helikopteril vaatluslennu manöövrite ala kohal.
Õhutõrjevägede lahingulise valmisoleku kontroll, kuhu on kaasatud Kesk-Venemaaa ja Ida sõjaväeringkonna väeosad, Vaikse ookeani laevastik ning kaug- ja transpordilennuvägi, algas 13. juulil. Manöövrite peaeesmärk on kontrollida isikkoosseisu väljaõppe taset, väekoondiste ja -osade tehnilist valmisolekut ning relvade ja tehnikaga varustatust.
Manöövritesse on kaasatud 160 000 sõjaväelast, ligi 1000 tanki ja lahingusoomukit, 130 lennukit ja helikopterit ning 70 sõjalaeva.
Vene asekaitseminister Anatoli Antonov kinnitas välisriikide sõjaväeatašeedele, et käesolevad suurõppused on osa regulaarsest lahingväljaõppest ega ole suunatud ühegi konkreetse riigi vastu, kuigi mõned vaatlejad usuvad, et jõudemonstratsioon on suunatud Hiina ja Jaapani vastu.
Endine Vene kindralstaabi ohvitser Konstantin Sivkov ütles usutluses ajalehele Nezavisimaja Gazeta, et manöövrite Sahhalini-osa ülesanne on simuleerida vastust Jaapani ja USA hüpoteetilisele rünnakule.
Venemaal ja Jaapanil on endiselt lahendamata vaidlus Lõuna-Kuriilide (jaapanipäraselt Põhjaterritooriumide) üle. Nõukogude väed hõivasid saared Teise maailmasõja lõpupäevil. Saarte ümbruses on rikkalikud kalavarud ning arvatakse, et seal leidub ka naftat ja gaasi.
Antonovi kinnitusel hoiatas Venemaa naabreid enne õppuste algust ning edastas eriti detailset infot Hiinale vastavalt kokkuleppele, mis näeb ette vastastikuse infovahetuse sõjalise tegevuse kohta ühise 4300 kilomeetri pikkuse piiri ääres.
Kahe külma sõja aegse rivaali Moskva ja Pekingi vahel on kujunenud pärast Nõukogude Liidu lagunemist "strateegiline partnerlus", mille eesmärk on pakkuda vastukaalu USA mõjule maailmas. Venemaa on tarninud Hiinale kõrgtehnoloogilisi relvi ja naabrid on korraldanud ühiseid õppusi. Kuid hoolimata tihedatest majandussuhetest ja sõjalisest koostööst tunneb Venemaa hiiglasliku idanaabri kasvava võimsuse suhtes üha enam ebakindlust. On ka neid, kes kardavad, et Venemaa rahvastiku pidev vähenemine ja tavajõudude suhteline nõrkus võrreldes Hiina Rahvavabastusarmeega võib ahvatleda Hiinat ühel päeval hõivama Vene alasid.
Venemaal ja Hiinal on olnud sajandeid territoriaalvaidlusi. 2004. aastal sõlmitud uues piirileppega loovutas Venemaa Hiinale mitu Amuuri jõe saart.
Moskva sõltumatu militaaranalüütik Aleksandr Hramtšihhin ütles, et ulatuslikud õppused Hiina piiri lähedal on selgelt suunatud Pekingi vastu.
"On täiesti selge, et õppuste maismaaosa on suunatud Hiina ning mere- ja saareosa Jaapani vastu," ütles analüütik, kelle hinnangul õppuste eesmärk on heidutada Pekingit hellitamast laienemisplaane.
"Hiina võib nüüd mõelda, et Venemaa on viimaks hakanud mõistma, mis võib juhtuda," ütles Hramtšihhin, nimetades õppusi "kainestavaks signaaliks".
