Putin rõhutas, et Lätis on "repressiivaparaat üha sagedamini sihitud antifašitliku vastupanuliikumise võitlejate vastu".
Ta oli juhtinud oma kirjas tähelepanu sellele, et Moskva on valmis andma Kononovile Venemaa kodakondsuse, et ta võiks koos perekonnaga asuda ümber Venemaale. Putin kinnitas, et Kononovile antakse seal elamiseks kõik tingimused.
Venemaa presidendi kohusetäitja tuletas meelde ajakirjanduse teateid, et üks antifašist olevat Läti võimude tagakiusamise tõttu sunnitud lõpetama elu enesetapuga. "Nii võib jõuda fašismi vastu võidelnute massilise jälitamiseni," ütles Putin, lisades, et Venemaa rajab oma suhted Lätiga, pidades silmas kogu humantiaarprobleemide kompleksi.
Läti presidendi pressisekreätr Aiva Rozenberga kinnitas reedel BNSile, et Putini kiri ei ole veel kohale jõudnud.
77-aastane Kononov on ainus inimene, kes on Lätis süüdi mõistetud sõjakuritegude eest.
Riia ringkonnakohus tunnistas 21. jaanuaril Kononovi süüdi viie tsiviilelaniku tapmises Malõje Batõ külas 1944. aastal ning mõistis ta kuueks aastaks vangi.
Vastavalt kohtuotsusele läks Kononovi juhitud 18-liikmeline partisanisalk Saksa sõjaväevorme kandes 1944. aasta 27. mai õhtul Malõje Batõ külla. Partisanid lasid maha või põletasid elusalt ootamatult tabatud külaelanikud - mehed ja naised.
Kohtuotsus ei ole veel jõustunud, kuna on edasi kaevatud.
Kononovi süüdimõistmise vastu on protesti avaldanud mitmed Venemaa ametiisikud, samuti riigiduuma ja välisministeerium. Viimane nimetas seda juhtumit "maailmapraktikas pretsedendituks: inimene mõisteti süüdi fašismi vastu võitlemise eest".
Pärast Moskva reageeringut ütles Läti president Vaira Vike-Freiberga, et see reageering punapartisani süüdimõistmisele on küüniline irvitamine nõukogude totalitaarse režiimi miljonite ohvrite üle.
Ta ütles, et on lubamatu, et ideoloogia varjus saavad olla võimalikud genotsiid ja sõjakuriteod.
