Venemaa ja muude maade poliitikutest ja analüütikutest koosneva Valdai väitlusklubi iga-aastasel kohtumisel neljapäeval, sõnas Putin, et USA on üritanud kasutada endale mitte meeldivate režiimide kukutamiseks terroristlikke organisatsioone.

„Topeltmängu on alati raske mängida – kuulutada välja võitlus terroristide vastu, kuid samal ajal üritada neid osaliselt kasutada nuppude liigutamiseks oma kasuks Lähis-Ida malelaual,“ ütles Putin. „Ei ole mõtet mängida sõnadega ja liigitada terroriste mõõdukateks ja mittemõõdukateks. Ma tahaks teada, mis neil kahel vahet on.“

Lääs süüdistab Moskvat mõõdukate mässuliste pommitamises Süürias, kuigi Venemaa väidab, et tema sõjaline operatsioon on ennekõike mõeldud Islamiriigi välja juurimiseks. Sellegipoolest näitab Putini jutt „sõnadega mängimisest“, et Moskva peab kogu relvastatud president Bashar al-Assadi vastu võitlevat opositsiooni legitiimseks sihtmärgiks.

Venemaa president kohtus teisipäeval al-Assadiga Kremlis ja neljapäeval toonitas ta, et Süüria president ja tema valitsus on „täiesti legitiimsed“. Ta süüdistas Läänt lühinägelikkuses, kuna see on jäänud keskenduma al-Assadi isikule, ignoreerides palju suuremat ohtu, mida kujutab endast Islamiriik.

„Nii-öelda Islamiriik on võtnud oma kontrolli alla suure maa-ala. Kuidas oli see võimalik? „Mõelge selle peale: kui Damskus või Bagdad on terroristlike organisatsioonide käes, siis on nad peaaegu nagu ametlikud võimud, kellel on hüppelaud ülemaailmseks laienemiseks,“ hoiatas Putin. „Kas keegi mõtleb selle peale või ei?“

Ta lisas: „Viiskümmend aastat tagasi õppisin ma Leningradi tänavatel, et kui võitlus on vältimatu, tuleb lüüa esimesena.“

Putini hinnangul ei ole õige arutada selle üle, kas al-Assad peaks tagasi asutma, kuid tõdes, et dialoogi on vaja alustada. „Nii palju kui ma al-Assadiga kõneldes aru sain, on ta selleks valmis,“ kinnitas Venemaa president.

Putini sõnul küsis al-Assadilt, kuidas ta reageeriks, kui Venemaa „leiaks relvastatud opositsioonijõud, kes on valmis terroristide vastu Süürias võitlema,“ ja otsustaks neid toetada. Tema väitel vastas al-Assad positiivselt.

Venemaa presidendi toetus riigi elanikkonna seas on samal ajal värske uuringu kohaselt kasvanud pea 90 protsendini.

Vene riiklik avaliku arvamuse uurimise keskus VTsIOM avaldas neljapäeval Süüria sõtta sekkumise järel tehtud esimese avaliku arvamuse küsitluse, kust selgus, et Putini toetus on teinud uue rekordi ja teda toetab lausa 89,9% venemaalastest. Kolme aasta eest enne Krimmis okupeerimist ja opositsiooni järjekordset mahasurumist oli see number alla 60.

Uuringu järeldustes öeldakse, et presidendi töö pälvis niivõrd kõrge usalduse „esmajärjekorras Süüria sündmustega seotult, Vene õhujõudude poolt terroristide positsioonidele antud löökide tõttu“.