Putin kindlustas Kremli võimu

Vene Riigiduuma pühapäevaste valimistega tugevdas president Vladimir Putin oma võimu, kuid üllatuslikult kaotasid populaarsust kommunistid.

Moskva aja järgi kell 11 õhtul, kui loetud oli 7,3% valimissedelitest, oli juhtpositsioonil Ühtne Venemaa 36,2 protsendiga häältest. Teisel kohal oli Vladimir Žirinovski juhitav liberaaldemokraatlik partei 15,2 protsendiga, kommunistid, kes said 12,8%, olid alles kolmandad, mispeale nende liider Gennadi Zjuganov nimetas valimisi farsiks, kirjutab Postimees.

Neljandana paistis duumasse pääsu olevat kindlustanud Sergei Glazevi ja Dmitri Rogozini juhitav natsionalistlik-populistlik Kodumaa. Lahtine oli aga liberaalsete parteide, Parempoolsete ja Jabloko saatus — kumbki neist ei olnud ületanud duumasse pääsuks vajalikku viie protsendi künnist.

Valides Žirinovski või marurahvusliku Rodina, hääletasid inimesed kõigi vastu, ütles poliitikauuringute instituudi direktor Sergei Markov. “Valijad sülgasid niimoodi poliitikutele näkku,” hindas ta, lisades, et need valimised tõestavad, kuidas suur osa Venemaa elanikkonnast on pettunud oma riigis.

Jabloko ei olnud pühapäeva õhtul kaotanud veel lootust parlamenti pääseda ja partei liider Gennadi Javlinski uskus, et edu toovad neile Venemaa Euroopa-osa valijad. “Me usume, et saame 6-8% häältest.” Üle künnise pääsemist lootis ka Paremjõudude Liit, mis õhtuks loetud häälte baasil oli saanud 4,2%.

Ühtne Venemaa aga tähistas võitu ja pidas seda ärateenituks: “Me oleme neli aastat tööd teinud, samuti nagu president. Ma leian, et see võit on nüüd tasu,” ütles duuma asespiiker Ljubov Sliska.

Vene poliitikavaatlejaid tegid esialgsed valimistulemused aga murelikuks. “Kui duumasse tulebki ainult neli parteid, siis ma ei kujuta ette, milliseid reforme sellise duumaga saab läbi viia,” ütles Postimehele Moskva Carnegie-keskuse analüütik Andrei Rjabov. “Kust saavad seal tulla mingidki ideed?”