Putin juhatas võidupühaliste vägesid
Kremli kellade kümne löögi peale alustas marssi Nõukogude Liidu punast sirbi ja vasaraga lippu kandev auvahtkond, millele järgnesid relvajõdude sõdurid. Lipp olevat lehvinud sõja viimastel päevadel Berliini riigipäevahoonel.
Lahtises autos Ivanov tegi kolonnide eest peatusi ja kuulutas: “Seltsimehed, õnnitlen teid Suure Isamaasõja võidu aastapäeva puhul.”
Seejärel jõudis ta Lenini mausoleumi ette, kus poodiumil seisid Putin ja mitu Vene armee marssalit, peaminister Mihhail Kasjanov ja teised juhtivad riigitegelased.
Erinevalt mullusest ei olnud kohal ei Vene ekspresidenti Boriss Jeltsinit ega Nõukogude Liidu endist presidenti Mihhail Gorbatðovi.
Putin ütles relvajõudude ja kogu rahva poole pöördudes, et sõja õppetunnid olid vajalikud, “leidmaks tasakaalu jõu ja vaimu vahel ning hoiatamaks, et vägivalla ja ekstremismiga kaasaminek toob kaasa kohutava tragöödia”.
“Sõjajärgsed sündmused näitavad, et ei saa ehitada turvalist maailma omapead tegutsedes ja eriti teiste arvel,” lisas ta, viidates USA presidendi George W. Bushi raketitõrjesüsteemi ehitamise kavatsusele.
Putin rõhutas, et 56 aasta eest saavutatud võit oli “suure rahva suur võit, õigluse võit kurjuse ja vägivalla üle, vbaduse võit orjuse üle”.
Putin kiitis vene ja teistele Nõukogude sõduritele sõjas võidu toonud vaimu ja kutsus venelasi üles meenutama ” mitte üksnes miljoneid sõjas surnuid ja haavatuid, vaid ka miljoneid, kes jäid sõja tõttu sündimata”.
Siis kaikusid Punasel väljakul hiljuti Vene riigihümniks kuulutatud endise Nõukogude Liidu hümni helid ja algas pooletunnine paraad, millel osales 5000 sõdurit.
Diplomaadid ja sõjaveteranid vaatasid sõdurite marssi ja väike rühm vanu sõjamehi, paljud kepile toetudes, järgnesid ka ise paraadile.
Tsivilistist kaitseministri vastu ei paistnud veteranidel midagi olevat. “See oleks pidanud juba ammu juhtuma,” ütles Valgevene rindel võidelnud 74-aastane Valentin Tðeilonbijev. “Pidustused olid suurepärased, targalt kokku surutud. Putini kõne oli hästi läbi mõeldud,” kiitis ta.
Terve päeva jooksul tähistatakse igas Venemaa nurgas mitmesuguste tseremooniate ja pidustustega võidupüha.
Putin on esimene pärast sõda sündinud Kremli liider. Sõja ajal kaotas ta Leningradi blokaadis seitse aastat vanema venna.
Möödunud aastal Venemaad tabanud häbiväärsed õnnetused — eriti Kurski katastroofi ja Ostankino teletorni tulekahju — on ajendanud Putinit asetama rõhku traditsioonidele ja saavutustele.
“1945. aastal oli sel rahval ühtsus ja tahe, mis tõi ka ülejäänud maailma võitlusse faðismi vastu. Meil ei ole õigust täna seda vaimu kaotada. Sellist võitu ei ole saavutanud iga riik. Olla selle pärija tähendab ühtlasi nii vastutust kui au,” ütles ta Punasel väljakul kõneldes.
Üleskutsetes ühtsusele ja hoiatustes ekstremismiohu ees võib näha viidet konfliktile Tðetðeenias, millega Moskva ei ole 1999. aasta oktoobris alanud sõjategevuse jooksul lahendust leidnud.
Tðetðeenia pealinnast Groznõis avasid Moskva-meelsed ametnikud monumendi Teises maailmasõjas hukkunud tðetðeenidele, sest kõik eelmised mälestusmärgid on sõjas purustatud.
Moskva püüab, kuigi vähese eduga, jätta muljet normaalse elu taastumisest sõjast laastatud Tðetðeenias, kuid ohvritest Vene sõdurite seas tuli teateid isegi sel ajal, kui mujal Venemaal võidupüha tähistati.
Teises maailmasõjas hukkus lahingutes Nõukogude ja Saksa vägede vahel üle 20 miljoni venelase (Venemaa ametlikud andmed ütlevad, et 27 miljonit), mistõttu on 9. mai paljudele venelastele endiselt väga tähtis püha.
Vene ajakirjandus on avaldanud pikki artikleid ja pajatusi sõjast, enamiku telekanalite ekraanidel jooksevad sõjafilmid.
Venemaa tähistab Teise maailmasõja lõppu 9. mail, sest sel päeval kirjutas punaarmee marssal Georgi Þukov alla Saksamaa kapituleerumise dokumendile.
Teised liitlasriigid olid leppele alla kirjutanud juba päev varem, kuid Moskva nõudis oma tseremooniat, rõhutamaks asjaolu, et Berliini vallutas punaarmee.
Paraadile järgnenud vastuvõtul ütles Putin, et võidupüha kui ühendava jõu tähtsus kasvab iga aastaga.
