Küsimusele, mis läks Venemaa ja lääne suhetes nii kohutavalt valesti, vastas Putin, et valesti on tehtud kõik. „Algusest peale on meil ebaõnnestunud Euroopa jagunemisest üle saada. 25 aastat tagasi langes Berliini müür, aga nähtamatud müürid liigutati Euroopa idaossa. See on viinud vastastikuste vääritimõistmiste ja süüdistusteni. Need on pärast seda olnud kõigi kriiside põhjused,“ ütles Putin.

Bildi märkusele, et Kesk-Euroopa riigid tahtsid ise NATO liikmeteks saada, sest lootsid sellest omale julgeolekut, vastas Putin, et on seda tuhat korda kuulnud. „Loomulikult on igal riigil õigus organiseerida oma julgeolekut viisil, mida ta sobilikuks peab. Aga riigid, mis juba olid NATO-s, liikmesriigid, oleksid võinud ka iseenda huve silmas pidada ning hoiduda itta laienemisest,“ sõnas Putin.

Kas NATO oleks pidanud ütlema lihtsalt ei? „Miks mitte,“ küsis Putin vastu. „Kes on need reeglid kirjutanud? Poliitikud, õige? Kuskil pole kirjas, et NATO pidi teatud riigid vastu võtma. Kõik, mida sellest hoidumiseks vaja oleks olnud, oli poliitiline tahe. Aga inimesed ei tahtnud seda.“

Putini sõnul tahtsid NATO ja USA täielikku võitu Nõukogude Liidu üle. „Nad tahtsid istuda Euroopa troonil üksi. Aga nüüd nad istuvad seal ja me räägime kõigist neist kriisidest, mida meil muidu ei oleks. Te võite ka näha, et see viib Ameerika raketitõrjeplaanide absoluutse triumfini,“ rääkis Putin.

Bild küsis, kas ka Venemaa on mingeid vigu teinud.

„Jah, me oleme vigu teinud! Me jäime hiljaks. Kui me oleksime esitanud oma rahvuslikud huvid algusest peale selgemalt, oleks maailm täna endiselt tasakaalus. Pärast Nõukogude Liidu hinguseleminekut, oli meil endal palju probleeme, mille eest ei vastutanud keegi teine peale meie eneste: majanduslik allakäik, heaolusüsteemi kokkuvarisemine, separatism ja muidugi terrorirünnakud, mis riiki vapustasid. Selles mõttes ei pea me otsima süüdlasi piiri tagant,“ vastas Putin.

Putinilt küsiti ka, kas Krimm, piiride ühepoolne muutmine Euroopas, oli tõesti väärt Vene-lääne suhete nii tõsist rikkumist.

Putini sõnul tähendab see tema jaoks inimesi. „Natsionalistide riigipööre Ukraina pealinnas Kiievis 2014. aasta veebruaris hirmutas tohutult 2,5 miljonit vene inimest, kes elavad Krimmis. Niisiis, mida me teeme? Me ei hakanud sõdima, me ei tulistanud, ükski inimene ei saanud surma. Meie sõdurid hoidsid lihtsalt ära selle, et Ukraina väed Krimmis oleksid takistanud rahva vaba tahte väljendust. Referendumil, mis otsustati korraldada Krimmi vana parlamendi poolt, hääletas enamik kodanikke Venemaale kuulumise poolt. See on demokraatia, rahva tahe,“ ütles Putin. „Minu jaoks ei ole piirid ega riikide territooriumid need, mis loevad, vaid inimeste saatused.“

Putini väitel järgiti Krimmis rahvusvahelist õigust. ÜRO harta järgi on igal rahval enesemääramisõigus. Näiteks tõi ta Kosovo.

Küsimusele, kuidas ta seletab lääne majandussanktsioone Venemaa kodanikele, kui rahvusvahelist õigust rikutud ei ole, vastas Putin, et Venemaa elanikkonnale on olukord täiesti selge. Putin kinnitas, et Krimmi taasühendamine Venemaaga on õiglane. „Lääne sanktsioonide eesmärk ei ole Ukraina aitamine, vaid Venemaa geopoliitiline tagasihoidmine. Need on rumalad ja ainult kahjustavad mõlemaid pooli,“ ütles Putin.