Muudatusi massiteabevahendite seadusesse pakkusid föderatsiooninõukogu liikmed novembri alguses. Muudatused kirjutati sisse seaduseelnõu teisel lugemisel. Kehtestati trahvid rikkumiste eest välisagentideks tunnistatud meediaväljaannete tegevuses. Föderatsiooninõukogu liikmed tegid ettepaneku omistada välisagendi staatus kõigile inimestele, kes levitavad välisagentideks kuulutatud meediaväljaannete materjale või lihtsalt avaldavad „piiramatule isikute ringile mõeldud teateid ja materjale”, saades seejuures finantseeringu välismaalt. Nii on uue seaduse mõjuväljas ka blogijad ja sotsiaalmeedia kasutajad, vahendab RBK.

Seaduse järgi peab füüsilisest isikust välisagent registreerima end justiitsministeeriumis, märgistama oma jagatud informatsiooni ja maksma välisagentide seaduse rikkumisel trahvi.

Pärast paranduste sissekirjutamist läbis seaduseelnõu kõik ettenähtud etapid ja 21. novembril võttis föderatsiooninõukogu selle kolmandal lugemisel vastu.

Sisse viidud paranduste järgi peavad välismaised meediaväljaanded Venemaal registreerima juriidilise isiku. Kõik välisagentidest meediaväljaanded peavad sellest märku andma oma publikatsioonides. Meediaväljaanded, mille asutaja on välisagent, peavad samuti oma materjalid märgistama. Märgistamata materjalide levitamine on keelatud. Välisagentidest meediaväljaannete ja füüsiliste isikute nimekirju hakkab koostama justiitsministeerium.

Välisagentide nimekirja kantud meediaväljaanded peavad Venemaal juriidilise isiku asutama 2020. aasta 1. veebruariks. Hiljem tuleb seda teha kuu jooksul pärast justiitsministeeriumi nimekirja kandmist.