Punaste laternate riigid Läti ja Eesti

Eurooplased on hakanud pidama Lätit ja Eestit „punaste laternate” riigiks ja „lähedaseks Taiks”, kus on võimalik odavalt lõbutseda.

Möödunud nädalal kohtusid Riia briti saatkonna esindajad kohalike politeseivõimudega. Diplomaadid on hämmeldunud oma purjus kaasmaalaste lodevast käitumisest.

Nende sõnul on välismaalastele määratud trahvid „ebaadekvaatselt madalad” ning politseil on vaja neid karmimalt karistada, kirjutab rbcdaily.ru.

Kõik see näiks vaid naljana, kui Läti imidž välismaalaste silmis ning vestluse formaat oleks teistsugune: tavaliselt tuleb saatkondadel kaitsta enda kodanikest turiste politsei eest, mitte vastupidi.

Sisseõitnud eurooplaste loomalikkus on Baltikumi riikide ühine probleem. Esmajärjekorras puudutab see Lätit ja Eestit. Lahkudes endise Nõukogude Liidu orbiidilt EL-i, säilitasid riigid oma koloniaalajast pärit kompleksid ning on valmis uute metropolide kodanikele andma andeks selle, mille eest vanadest metropolidest tulijaid maha löödaks. Selle tulemusena on neid hakatud võtma „punaste laternate riikidena” ning „lähedase Taimaana”, kus on võimalik odavalt lõbutseda. Seda enam, et erinevalt praegusest Taist ei panda siin kuninga solvamise ja narkoootikumide kuritarvitamise eest vangi.

Erilise populaarsuse on lõbusad balti tripid võitnud briti peigmeeste ja pruutide seas, kes lendavad odavlennufirmadega Riiga ja Tallinnasse pidama poissmehe- ja neiupõlveõhtuid. Noormehed joovad end juba lennukis silmini täis ning tunnevad lennukist väljudes end igasugustest piirangutest vabana. Mürgeldama asuvad nad juba taksodes, omamehelikult juhile selga koputades ning nõudes, et sõidetaks viivitamatult „tüdrukute, lõbusate läti tüdrukute juurde”.

Esimene õhtu lõpeb tavaliselt minibaari tühjendamisega ning prostituutide hotelli kutsumisega. Hommikul, pärast lähimas kohvikus pea parandamist, lähevad inglased ümbruskonnaga tutvuma ja samal ajal kohalikku õlut proovima. Mida räägivad neile Baltikumist briti turismiagentuuride esindajad, pole teada, kuid nad lubavad endale möödujatele „Fuck off!” hüüda ning kaklustesse tikkuda. Samuti keset tänavat roojata, vaevamata end tualettide otsimisega. Riia kesklinnas urineeris üks inglane brittidele vaat et juba kohustuslikuks saanud rituaalina vapralt Vabadussambale — Läti Venemaast iseseisvumise sümbolile ja ametlike tseremoooniate läbiviimise paigale.

Kõike seda on raske usukuda, kuid statistika on halastamatu. 2006. aasta 11. novembril peeti Vabadussamba juures kinni 30 aastane inglane, kes rahuldas oma vajadusi. Ta toimetati kainenema ning talle tehti 810 lati suurune trahv, mis briti määrasid arvestades on pisike.

Selle aasta märtsis peeti Riias keset päist päeva kinni inglane, kes kuses teisele vaatamisväärsusele — Laima kellale. Ehkki mees oli purjus, sai ta aru, mida teeb: urineerimise ajal pildistasid teda rõõmsalt sõbrad, tehes seda jultunult, möödujate juuresolekul.

4. juulil trahvis Riia kohus veel üht britti, 29 aastast John Harti — ka tema märjutas Vabadussammast. Trahv koosnes „tervelt” 45 latist.

Aga seni kõige viimasel korral väetas inglane Läti vabadust oma ekskrementidega 11. Juulil.

Riia munitsipaalpolitsei ülem Janis Geduševs lubas diplomaatidele, et karistusi karmistatakse — just nagu oleks lätlased kusenud Union Jackile briti saatkonna juures. Üldiselt jääb arusaamatuks, kes on kes selles naljaks ja vastuolulises loos. Õigemini, see on liigagi hästi selge.