Priit Kallakas: Kaalul on rohkem kui Moldova
Moldova on lõhenenud riik ja valimistulemusi on võimatu ennustada. Küsitluste tulemused kõiguvad seinast-seina ning sõltuvad eelkõige sellest, kes neid tellib. Kommunistidele prognoositakse valimisvõitu, kuid läänemeelsed parteid loodavad siiski koguda valitsuse moodustamiseks piisava toetuse.
Kommuniste veab valimistel jätkuvalt nende pikaaegne juht ja aastatel 2001-2009 Moldova presidenditoolil istunud Vladimir Voronin. Euroopa-meelsetest parteidest on märkimisväärsemad Moldova Liberaal-demokraatlik Partei, kuhu kuulub ka peaminister Iurie Leanca. Ehkki tegemist on peaministri erakonnaga juhib parteid siiski aastatel 2009-2013 peaminister olnud ja korruptsiooniskandaali järel tagasi astunud Vlad Filat. Toetusnumbrite põhjal järgneb liberaaldemokraatidele koalitsioonipartner Moldova Demokraatlik Partei, mis on liikmete arvult Moldova suurim erakond. Väidetavalt kuulub sinna ligi 60 000 liiget ehk rohkem kui Eesti erakondades liikmeid kokku. Kõige läänemeelsemaks jõuks on senisest koalitsioonist lahku löönud Moldova Liberaalne Partei, mis on oma väljaütlemistes Euroopa Liidu ja NATO suurimad toetajad. Neile ennustatakse umbes kümne protsendi valijate toetust.
Sellel nädalal sekkus valimistesse ka kolmas võim ehk kohus, kes kõrvaldas valimistelt venemeelse Isamaa erakonna, mida juhib miljonär Renato Usatõi. Erakonda süüdistatakse välismaa, konkreetsemalt vene rahade, kasutamises kampaanias. Isamaa parteile ennustati valimistel märkimisväärset 8-14 protsendilist toetust ja nad oleks tõenäoliselt mänginud kaalukeele rolli koalitsiooni koostamisel. Isamaa erakonna kõrvaldamine suurendab kindlasti kommunistide toetust ja võib tuua protestimärgiks veelgi rohkem ida suuna toetajaid valimistele. Seega võivad vasakpoolsed saada suurema võidu kui nad algselt loota võisid.
Kommunistide ülekaalukas võit ja valitsusse pääsemine tähendaks üheselt seda, et Euroopa Liidu idapartnerluse programmi Moldova suunal võib lugeda ebaõnnestunuks. Sellisel juhul võib Euroopa Liit kaotab geopoliitilise mängu Venemaaga, mida Putin enda sõnul üldsegi ei harrasta. Kommunistide võit valimistel näitaks, et idapartnerluse programm ei ole pööranud Moldova elanikke „euroopa usku“, ehkki on suunatud suuri summasid Moldova mitmete eluvaldkondade toetamiseks ja jalule aitamiseks.
Moldova, kus elab 3,5-miljonit inimest, on harjunud olema kahe tule vahel, kuid see tuli pole olnud nii kuum kui praegu juba kakskümmend aastat. Ühelt poolt soovib riigi juhtkond ja tõenäoliselt ka suurem osa rahvast kuuluda Euroopa kultuuri- ja väärtusruumi ning saada osa sellega kaasnevast heaolust. Samas sõltub Moldova Venemaa gaasist ning riigi suurim ekspordipartner on 28 protsentiga Venemaa. Seega on moldovlaste heaolu hetkel seotud rohkem Putini tahtega kui Euroopa Liidu idapartnerluse poliitikaga.
Näiteks aastal 2013 kasvas Moldova majandus 8,9 protsenti, kuid selleaastaseks kasvuks prognoositakse pelgalt kaks protsenti. Paljud moldovlased näevad selle põhjuseks praeguste liidrite Euroopa suunalist poliitikat ja suhete halvenemist Venemaaga. See on ka osaliselt tõsi kuna Moldova majanduskasvu aeglustumise põhjuseks on suuresti Moskva poolt kehtestatud sanktsioonid Moldova põllumajandus toodetele sealhulgas veinile, mis on Moldova suurimaid ekspordiartikleid.
Moldova Avaliku Poliitika Instituudi poolt läbiviidud uuringu kohaselt valiks hetkel 39 protsenti moldovlastest Euroopa Liiduga ühinemise ja 43 protsenti ühinemise Venemaa juhitud Tolliliiduga. Sestap ei otsustatagi täna mitte ainult moldovlaste tuleviku üle, vaid kaalukausil on ka Euroopa Liidu idapoliitika. Kui tuua paralleele malemänguga, siis kommunistide tänane võit võrduks kui vastasele vankri loovutamisega. Geopoliitiline võitlus ei oleks siis veel kaotatud, kuid palju raskemaks läheks olukord kindlasti.
Moldova valimis- ja parteisüsteemist
Moldova 101-kohaline parlament valitakse nagu Eestiski neljaks aastaks proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Erinevalt meist on valimistel lubatud osa võtta ka valimisliitudel. Üldiseks valimiskünniseks on Moldovas kuus protsenti. Kahest parteist koosnevale valimisliidule kehtib üheksaprotsendine lävend ja kolmest erakonnast moodustatud valimisliidule koguni 11-protsendiline künnis. Üksikkandidaadid peavad seejuures esinduskogusse pääsemiseks koguma vaid kahe protsendi valijate toetuse.
Kui Eestis langetati parteide loomiseks vajaolevat liikmete minimaalset arvu vabakonna ja jääkeldri tulemusel 500 liikmeni, siis Moldovas peab erakonna loomiseks olema 4000 Moldova passiga asutajaliiget. Selle näitajaga on Moldova partei loomiseks vajaliku minimaalse liikmete arvu poolest Rumeenia (10 000 liiget) järel teisel kohal.
Ametlikult on registreeritud 41 erakonda, kuid aktiivsed neist on 22 parteid. Seekordsetel valimistel osaleb 18 erakonda, üks valimisliit ja kolm üksikkandidaati.
