Helsingis, 6. detsembril 2017
ÜLEMJUHATAJA PÄEVAKÄSK

Nr 2

Võime täna suurima uhkusega pidutseda sada aastat vanaks saava iseseisva Soome auks. Soome lugu sisaldab nii argist töörabamist, suuri kordaminekuhetki kui ka karmimaid katsumuste ajajärke.

Sõdades pingutas kogu meie ühiskond, nii rindel teeninud, nende tegevust toetanud kui ka kodurinne, koos viimast jõudu kokku võttes, võideldes vaba Soome eest. Näitasime, et vaim on mõõgast tugevam.

Pärast raskeid sõja-aastaid asendasid suurtükke adrad, kui veteranide sugupõlv meie ühiskonda visaduse ja südamega taas üles ehitas. Tänu nende ohverdustele suutis meie riik säilitada iseseisvuse ja võimaluse keskenduda meie heaolu edendamisele normaalsetes tingimustes. Meie, sõjajärgsed põlvkonnad, tunneme veteranide sugupõlve vastu suurt tänulikkust ja austust.

Sõdade tormidest on möödunud juba pea inimelu võrra aega. Me ei tohi aga kunagi unustada neid meie rahva saatusehetki. Need tuletavad meile meelde seda, kui kalli hinnaga meie isamaa iseseisvus on lunastatud.

Iseseisvus on lisaks kingitusele ka ülesanne. Hoides Soomet ja soomlasi jõukatena ja meie maad elamiseks turvalisena, kindlustame võime teha valikuid oma lähtekohtadest ka edaspidi. Nii näitame üles ka austust varasemate sugupõlvede töö ja ohverduste vastu.

Saame vaadata oma isamaa homsele lootusrikka meelega. Võime elada täna maailma turvalisimal maal, kus inimeste heaolu ja võrdõiguslikkus on kõrgel tasemel. Meie tahe kaitsta oma maad on samuti tugev. Aluse meie riigikaitsetahtele loob üldine relvakohustus, mis on meie kaitse nurgakivi.

Soome on soomlastele parim maa ja kaitsmist väärt täna ja homme. Laskem kõlada kolmekordsel elaguhüüul saja-aastasele Soomele – Elagu! Elagu! Elagu!

Liitu