President Kaljulaid Saksa lehele: isegi meie võõravaenulik erakond tahab, et Eesti EL-i jääks

 (278)
President Kaljulaid Saksa lehele: isegi meie võõravaenulik erakond tahab, et Eesti EL-i jääks
Foto: Tiit Blaat

President Kersti Kaljulaid andis intervjuu Saksamaa ühele mainekamale päevalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung, milles on juttu Venemaast, NATO-st, USA presidendist Donald Trumpist ja EKRE-st.

Kaljulaidi sõnul usaldab Eesti NATO-t sada protsenti ja seda näitavad ka küsitlused. NATO tegutsemisvalmidus võib olla kord suurem, kord väiksem, aga allianss töötab, leiab Kaljulaid ja küsib: „Või teate te mõnda NATO liikmesriiki, keda oleks rünnatud?”

Küsimusele NATO väidetava ajusurma kohta, nagu seda väljendas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, vastas Kaljulaid, et ta ei ole pessimistlik. Olles töötanud Euroopa Liidu juures 12 aastat, kuulis ta alati, kui oli mingi kriis, et Euroopa Liiduga on lõpp, aga paremat alternatiivi ei ole ja tuleb edasi asjade parandamisest rääkida.

Frankfurter Allgemeine Zeitung küsis ka, kas Kaljulaid peab probleemiks, et Saksamaa riigikaitse-eelarve on endiselt alla lubatud kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust.

„Jah, see on probleem. Aga Saksamaa on õigel teel. Paar aastat on sõnum Berliinist üha selgem, et tuntakse end kahe protsendi eesmärgiga tõeliselt seotuna, seda tervitame me väga,” vastas Kaljulaid.

Kaljulaidilt küsiti, kas ta peab Venemaad Eestile ohuks.

„Asi pole ainult minu maas. Probleem puudutab kõiki, sest Venemaa ei võta tõsiselt iseenda allkirja rahvusvaheliste lepingute all. Mõelge CSCE Helsingi lõppaktile, mille järgi on igal maal õigus territoriaalsele terviklikkusele. Me jagame NATO riikidega sama seisukohta, et Venemaa on ettearvamatu maa ja ta on rünnanud Ukrainat ja Gruusiat. Aga meie kui NATO oleme võtnud tarvitusele meetmed, et maad, mis on Venemaale kõige lähemal, oleksid nüüd hästi kaitstud,” ütles Kaljulaid.

Macroni soovi kohta Euroopa Liidu ja Venemaa suhted taaselustada ütles Kaljulaid, et on nõus, et teineteisega tuleb rääkida, loomulikult ka Venemaaga, aga ei tohi taganeda ühistest põhimõtetest ega Minski kokkulepetest.

Kaljulaidilt küsiti, kuidas Eesti rahvas Venemaale vaatab.

„Kui Venemaa tunnustas Boriss Jeltsini ajal Eesti iseseisvust, lootsid paljud eestlased, et ka Venemaast saab vaba ja demokraatlik riik. Kahjuks juhtus teisiti. Aga me ei usu, et inimesed Venemaal selle eest vastutavad oleksid. Me teeme vahet režiimil ja kodanikel,” ütles Kaljulaid.

Nord Stream 2 gaasitoru kommenteerides ütles Kaljulaid, et Eesti jaoks ei ole see julgeoleku küsimus, sest gaasi osa Eesti energiaga varustamisel on alla kümne protsendi. „Aga me ei ole kunagi uskunud, et see projekt aitab Euroopa Liidu energiaga varustamise hajutamise eesmärki lähemale tuua. Ma usun ka, et see on lühinägelik. Me kõik teame, et tahame 2050. aastal Euroopas kliimaneutraalsed olla. See on väga tähtis. Ainus tee, kuidas seda planeeti päästa saab, on see, et Euroopa, maailma suurim turg, on oma vastutuse kõrgusel. Kõik, mis selles suunas liigub, on mõttekas. Gaas ei ole päris selle hulgas,” lausus Kaljulaid.

Kaljulaidilt küsiti kommentaari ka selle kohta, et paljud sakslased arvavad, et USA president Donald Trump on üks suuremaid ohte maailmarahule.

Kaljulaidi sõnul on USA inimestel õigus oma juht ise valida. „Ma võin ainult öelda, et alates sellest, kui Trump võimul on, ei ole ta jätnud kahtlusekübetki, et meil on sama ettekujutus julgeolekust Ida-Euroopas ja me oleme sama meelt ka vajalike sammude kohta, et seda tagada. Ameerika relvajõudude hulk Ida-Euroopas kasvab, selle unustavad inimesed sageli ära,” märkis Kaljulaid.

Küsiti ka Kaljulaidi isikliku suhte kohta Trumpiga.

„Me oleme paar korda kohtunud. Me oleme leidnud isikliku taseme. Kui ta mind näeb, küsib ta alati: kuidas arvutitel läheb? Sest Eesti on kogu maailmas tuntud oma digitaalse infrastruktuuri poolest,” rääkis Kaljulaid.

Frankfurter Allgemeine Zeitung tundis lõpetuseks huvi võõravaenuliku erakonna kohta Eesti valitsuses. Millised on selle mõjud toetusele Euroopa Liidule Eestis?

„Selle erakonna juhtivad poliitikud kasutavad osaliselt võõra- ja naistevaenulikku retoorikat. Aga kui parlamendis tegeletakse Euroopa õiguse rakendamisega, on nad alati selle poolt hääletanud. Isegi see erakond tahab, et Eesti Euroopa Liitu jääks,” sõnas Kaljulaid.