„Tegelikult, ma väga vabandan: mõeldes ajalooliselt tagasi, kui kõik teised ütlesid seda ilusasti, me ei reageerinud,” ütles Kaljulaid. „Tähendab, Barack Obama ütles seda samuti, aga siis me ütlesime: „See kõik on väga kena, aga me ei pea seda vajalikuks.” On irooniline, et koos selle rohkem tehingutel põhineva poliitikastiiliga arutame me nüüd Euroopas kaht protsenti ja lubame 2020. aasta lõpuks eraldada veel 100 miljardit dollarit julgeolekusse, mis ei ole tühiasi.”

Kaljulaid ütles, et on kindel, et USA tuleks Eestit kaitsma, kui Eesti rünnaku alla satuks.

Oma usalduse võtab Kaljulaid The Atlanticu sõnul Trumpi eraviisiliselt ja avalikult antud lubadustest, asepresident Mike Pence’i toetusavaldusest visiidil Eestisse ja USA uuest sõjalise abi ja kaitsekoostöö lubadusest.

Twitteri-maailma peaks valitsuse poliitikast eristama, ütles Kaljulaid The Atlanticule, jättes otse vastamata küsimusele, kas see tähendab, et USA presidendi sõnad ei loe. Arvestades Trumpi administratsiooni tegevuse järgi, on Kaljulaidi sõnul kõik hästi.

Kaljulaid ütles, et Euroopa suuremad investeeringud omaenda kaitsesse on otsustava tähtsusega, kui Venemaa oht muutub USA jaoks väiksemaks prioriteediks võrreldes Hiina omaga. „Venemaa on regionaalne oht, konventsionaalne või isegi tuumaoht, aga ta on tegelikult kahanev jõud,” märkis Kaljulaid. „Tema demograafia on halb. Tema majandus on kohutav. Tehnoloogiliselt jääb ta maha.”

Kaljulaid kaitses ka oma otsust kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kaljulaidi hinnangul ei tähenda see, nagu ka Trumpi või Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni üleskutsed lõpetada Venemaa isoleerimine Ukraina pärast, et lääs on unustamas, mida Kreml 2014. aastal tegi.

Naabriga rääkimine ei ole Kaljulaidi sõnul sama, mis seista selle eest, et Euroopa teeks Venemaale ebaproportsionaalseid järeleandmisi või anda märku, et Moskva võib jultunult rikkuda teise riigi suveräänsust ja karistuseta pääseda. „Keegi ei ole öelnud, et me liigume Ida-Ukraina probleemi juurest edasi ja naaseme tavapärase asjaajamise juurde,” ütles Kaljulaid.

Küsimuse peale, mida peab ta suurimaks ohuks Eestile, ei viidanud Kaljulaid Venemaa kübersõjale Eesti digitaalvabariigi vastu või Ukraina stiilis sõjalisele sissetungile füüsilisele territooriumile ega USA presidendi liitlassuhtest loobumisele, vaid osutas millelegi muule. „See oli sama sada aastat tagasi, 50 aastat tagasi ja on praegu: tugev vastasseis liberaalse demokraatliku maailma ja selle teise vahel.”