President Kaljulaid: Eesti eesistumise südames on Euroopa Liidu ühtsus
President Kersti Kaljulaid ütles intervjuus portaalile Euractiv, et Eesti hakkab eesistumisperioodil võitlema Euroopa Liidu kooshoidmise eest, vaatamata Brexitile, ning aitab välja töötada uut visiooni.
Kaljulaidilt küsiti kõigepealt, kas tal on raske astuda Toomas Hendrik Ilvese kui Venemaa hääleka kriitiku kingadesse.
Kaljulaid vastas, et ta ei astu kellegi kingadesse, vaid loob iseenda presidentuuri. Kaljulaidi sõnul on tema roll Eestist pikka aega eemal elanuna panna eestlased mõistma, et nad on paljudes valdkondades Euroopas esimeste hulgas. Kaljulaid tahab tugevdada eestlaste hulgas mugavat tunnet Euroopa Liidu suhtes. Hoolimata sellest, et on majandusalaselt liberaal, märkab Kaljulaid vajadust tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jaguneks ühiskonnas võrdselt.
Euroopa Liidu eesistumine tähendab Kaljulaidi jaoks arutelu võimaldamist, mitte päevakorra koostamist. Oma riigi ambitsioone ei tohi esile tuua, vastupidi.
Eesti tahab Kaljulaidi sõnul anda oma panuse digitaalühiskonna valdkonnas, kuid eesistumise kõige tähtsam sõnum on, et Euroopa Liit on konstruktiivselt arenemas ning sellega ei ole fundamentaalset probleemi. Kõik poliitikad on kriisi ajal järele proovitud ja katsetatud ning neid on edasi arendatud ja paremaks tehtud.
„Aga nii nagu teised on otsustanud teha meie eesistumisest kõike digitaalset puudutava, sest nad usuvad, et me suudame seda teha, oleme me ise otsustanud, et meie eesistumisel ei ole ainult tehnokraatlik lähenemine. Meie eesmärk on vaadata Euroopa tulevikku kaasa elavalt ja konstruktiivselt,“ ütles Kaljulaid.
Brexiti-läbirääkimiste kohta ütles Kaljulaid, et eesistujal ei ole nendes nii suurt rolli, sest juhtimine tuleb otse Euroopa Komisjonilt ja pealäbirääkijalt Michel Barnier’lt.
„Viimane asi, mida me tahame, on näha liidu lagunemist. Meil on kurb vaadata selle nõrgenemist teenimatu kriitika pärast. Me tahame, et ta õitseks väärtuste konstruktiivse analüüsi ja tõesti mõnikord murrangujoonte kaudu,“ lausus Kaljulaid. „Me oleme otsustanud seada ühtsuse oma eesistumise südamesse, sest praegu rohkem kui kunagi varem näeme me, et Euroopa peab koonduma, konsolideeruma ja tegutsema. Loomulikult on seda kergem öelda kui teha. Aga mingil juhul ei ole selle saavutamine võimatu. Lõpuks jäävad ju kõik EL-i tuumikpoliitikad – ühisturg, ühtne kaubanduspoliitika, Schengen – tugevaks ja terveks.“
Küsimusele, milline on Eesti visioon koos edasi liikumise kohta, vastas Kaljulaid, et 21. sajandi jaoks ei ole olemas stsenaariumi. Iga päev tuleb valmis olla muutuvateks tingimusteks ja tehnoloogiateks.
„Eesti jaoks on parim tugev Euroopa Liit ja nelja vabaduse tugev rakendamine,“ ütles Kaljulaid, kelle sõnul on ka digitaalne vabadus tähtis ja see ei ole veel päris käes. Ühtne välispoliitika meenutab maailma riikidele, kes ei jaga Euroopa väärtusi, et Euroopa Liit hoiab kokku, et neid väärtusi kaitsta.
Niisiis suurem integratsioon?
„Seda ei saa öelda. Ma tõin esile fakti, et see, mida me otsustame Brüsselis, võimaldab teha liikmesriikide valitsustel oma tööd,“ ütles Kaljulaid. „Aga rahvuslike liidrite vastutuseks jääb selle andmine, mida neilt oodatakse. See on subsidiaarsus. Euroopas loome me parima arhitektuuri, et parandada valitsuste võimet tegutseda.“
„Balti riikidel on oma minevik Venemaaga…“ alustas Euractiv oma küsimust.
„Ei, meil ei ole, meil on mineviku suhe Nõukogude Liiduga, mis okupeeris Eesti,“ lõikas Kaljulaid vahele. „See ei ole Venemaa. Me teeme oma naabermaaga, mis on Venemaa, koostööd nii, nagu suudame. Eesti, nagu ülejäänud Euroopa, tahab, et meie partnerid idapartnerluses võiksid ise otsustada, kas liikuda Euroopale lähemale või mitte.“
Küsimusele, kas Euroopa Liidul peaks olema Venemaa kohta tugevam seisukoht, vastas Kaljulaid, et hea seisukoht on olemas. Sanktsioonide poliitika kehtib, mis näitab, et Euroopa Liit suudab koonduda ja koondub ning näitab üles ühtsust, kui kaalul on fundamentaalsed huvid ja väärtused.
