President Ilves rääkis USA väljaandele teiste riigipeade naiivsusest ja õpetas uue ingliskeelse sõna
President Toomas Hendrik Ilves hoiatas intervjuus väljaandele BuzzFeed News teiste Euroopa riigijuhtide naiivsuse eest üha agressiivsema Venemaa suhtes.
Ilves rõhutas, et Venemaa kujutab endast Euroopale ohtu süsteemivastaste parteide rahastamise ja pikka aega kehtinud julgeolekukokkulepete õõnestamise kaudu.
„Me ei saa arvestada, et Venemaa peab kinni aluskokkulepetest, mis puudutavad lääne julgeolekut,“ ütles New Yorgis ÜRO peaassambleel viibiv Ilves. „Mõnikord hämmastab mind mõnede riigijuhtide naiivsus, kes, olles näinud korduvalt, et kõike seda rikutakse, jäävad ikkagi kindlaks sellisele tegevusele, nagu me poleks … näinud lääne julgeoleku aluste tahtlikku õõnestamist.“ Ilves viitas sellistele riikidele nagu Prantsusmaa, kes toetas Venemaa-vastaste sanktsioonide kaotamist.
Ilves ütles siiski, et ta ei usu, et Balti riigid on Moskva prioriteetide nimekirja tipus, sest Venemaa muutub üha sekkumisaltimaks välismaal Ukrainast kuni Süüriani. „Ma arvan, et [oht] on suhteliselt väike, sest keegi ei taha päriselt artikkel viit testida,“ ütles Ilves.
Suuremas ohus on Ilvese sõnul riigid, mis erinevalt Eestist ei ole Euroopa Liidu ega NATO liikmed.
Üks suuremaid probleeme Brexiti ümber on Ilvese sõnul Suurbritannia võtmeroll transatlantilise suhte toetamisel.
„Nii kaua, kuni Ühendkuningriik on EL-is, võib ta pehmendada Ameerika-vastaseid seisukohti, mida me näeme mõningaid riike võtvat,“ ütles Ilves. „Aga olgem ausad, ainus lepingul põhinev ühendus, suur ühendus Euroopaga, mis Ühendriikidel on, on NATO kaudu.“
Kui BuzzFeed News küsis Ilveselt, kas paljud ohud, millega EL silmitsi seisab, võivad selle olemasolu ohtu seada, pööras Ilves küsimuse ümber: „Kui ma istun seal Euroopas ja loen, mida üks teie presidendikandidaatidest ütleb, mõtlen ma, kas Ühendriigid jäävad püsima. Võib-olla mitte nii äärmuslikult, kuid polariseerumise aste igasugustes küsimustes USA-s on midagi. Ja kus viimase 70 aasta alused on tegelikult kahtluse alla seatud, siis võiksin ma samamoodi öelda sama asja.“
USA presidendi Barack Obama ametiaja kohta ütles Ilves, et me saime, mida tahtsime. „Alguses tahtsime me midagi nii põhilist nagu tegevusplaani Balti riikide kaitsmiseks, mis ei olnud päevakorral ega olemas, kui me olime olnud NATO liikmed kuus aastat. NATO oli endiselt omamoodi rahu-armastuse-tuvi-Woodstocki olekus – „Te ei vaja tegevusplaane, midagi ei juhtu“, USA oli tugevalt nende tegemise taga,“ rääkis Ilves.
Ilves tuletas meelde ka seda, kuidas pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aasta märtsis toetas USA Ämari lennubaasi kasutusele võttu Balti õhuturbes. „Me olime palunud aastaid,“ sõnas Ilves. „Ja saime vastuseid: „Teil pole seda vaja, teil pole seda vaja.““
„Me palusime seda esimesel esmaspäeva varahommikul pärast Krimmi annekteerimist – meie kaitseminister läks USA saatkonda ja ütles: „Me tõesti tahaksime teid siia,“ ja kolme päeva pärast nad olid. Mitte umbes „Oh, me peame tegema seda ja arutama toda“, vaid, tähendab, see tuli. Me ei kurda.“
Pärast presidendi ametiaja lõppu lubas Ilves võtta esimese puhkuse 11 aasta jooksul ja „jätkata tööd“.
Siiski oli Ilvese esimene vastus küsimusele, mida ta kavatseb pärast ametist lahkumist teha, järgmine:
„Ma leidsin täna hommikul internetist selle kohta suurepärase termini,“ ütles Ilves. „Selline saab elu olema kolme nädala pärast. See sõna on „unfuckwithable“ ja selle definitsioon on: „Kui sa oled tõeliselt iseendaga rahus ja ühenduses, ei häiri sind miski, mida keegi ütleb või teeb, ning mingi negatiivsus ei saa sind puudutada.“
Küsimusele, kas tal on hüvastijätusõnum USA presidendikandidaatidele, vastas Ilves: „See on kellelegi teisele, aga: me ei ole Peterburi eeslinn.“
