Prantsusmaa suurim üleriiklik streik üle aastate lepiti ametiühingute vahel kokku rahulolematuse tõttu president Emmanuel Macroni plaanidega kehtestada üldine punktidel põhinev pensionisüsteem, vahendab BBC News.

Oodatakse, et streik kestab pikemalt kui tänane päev ning mõned ametiühingujuhid on hoiatanud, et streik jätkub, kuni Macron loobub oma valimiskampaanialubadusest pensionisüsteemi reformida.

Ühe arvamusküsitluse järgi toetab streiki 69% prantslastest.

Macroni valitsus loodab vältida 1995. aasta pensionireformide vastase üldstreigi kordumist. See halvas transpordisüsteemi kolmeks nädalaks ja sundis valitsuse oma otsust muutma.

Siseminister Christophe Castaner ütles eile, et oodata on ligi 250 meeleavaldust üle riigi, millest osa võib muutuda vägivaldseks.

Meeleavaldustega ühinemisest on teatanud niinimetud kollavestide liikumise liikmed.

Neil, kes tööle lähevad, on keeruline sinna jõuda.

Täna liigub vaid 10% ülikiiretest TGV rongidest, teatas Prantsusmaa raudteeoperaator SNCF. Mõned regionaalrongid ei sõida üldse. Streik puudutab ka rahvusvahelisi Eurostari ja Thalyse ronge.

Pariisis hoiatas metroo-operaator RATP tõsiste häirete eest kogu päeva jooksul. 16 metrooliinist töötab vaid viis.

Tõsised häired on ka Pariisi piirkonna linnalähi- ja regionaalrongide liikluses.

Streigivad ka lennujuhid. 30% Air France'i riigisisestest lendudest jääb ära. EasyJet on tühistanud üle 200 lennu.

Streigis osalejate hulgas on veel näiteks haiglatöötajad, juristid, politseinikud, prügikogujad, energiatöötajad ja postitöötajad.

Tervishoiuminister teatas, et ei ole veel selge, kui palju mõjutab streik haiglate tööd, aga ettevalmistused on tehtud.

Suurim põhikooliõpetajate ametiühing teatas, et oodata on, et neli kooli kümnest on üle riigi suletud. Umbes 70% õpetajatest peaks streigist osa võtma.

Keskkoolide õpetajatest peaks streigist osa võtma 60%, aga koolid jäävad avatuks.

Prantsusmaal kehtib praegu kümnete erinevate pensioniskeemide süsteem, mille asemele tahab Macron kehtestada ühtse süsteemi.

Plaani eesmärk on anda punkte iga töötatud päeva eest, mis siis tulevikus pensioniks teisendatakse.

Ametlik pensioniiga on viimase aastakümne jooksul tõusnud 60 aastalt 62 aastale, aga on üks madalamaid rikaste OECD riikide hulgas.

Üldine punktidel põhinev pensionisüsteem jätaks mitmed töötajad ilma nende soodustustega pensionidest.

Enne 64. eluaastat pensionile minejad saaksid madalamat pensioni. Näiteks 63-selt pensionile minnes oleks vahe viis protsenti. Ametiühingud kardavad seega, et reform tähendab pikemalt töötamist ja väiksemaid pensione.

Prantsusmaa praeguse süsteemi kulud protsendina sisemajanduse kogutoodangust on ühed suuremad maailmas – 14%.