Prantsusmaa siseministeeriumi andmetel oli kell 19 kohaliku aja järgi käinud hääletamas kaks kolmest hääleõiguslikust prantslasest, teatab AFP.

Ministeeriumi andmetel oli valimisaktiivsus kerkinud 66,24 protsendini, võrreldes 25,08 protsendiga keskpäeval.

Hääletajad peavad vastama ainult küsimusele, kas nad kiidavad heaks Euroopa põhiseadusliku lepingu ratifitseerimise.

Viimaste avaliku arvamuse küsitluste andmetel on üle poolte prantslastest EL konstitutsiooni ratifitseerimise vastu.

Suur osa Euroopa Liitu jälgib hinge kinni pidades, kuidas Prantsusmaa hääletab. Selleks on põhjust, sest teatavasti tähendab Prantsusmaa ei-hääl selle põhiseadusliku leppe jaoks lõppu, kuna jõustumiseks peavad selle heaks kiitma kõik 25 liikmesriiki. Seni on küsimust hääletanud 9 riiki ning ükski pole hääletusel “ei” öelnud.

Prantsusmaa peaminister on välistanud kordushääletuse võimaluse, seda isegi väga tasavägise tulemuse puhul.

Enne referendumi kutsus Prantsusmaa president Jacques Chirac kaasmaalasi korduvalt üles hääletama põhiseadusliku leppe ja mitte Prantsusmaa valitsuse üle. Küsitluste kohaselt kavatsevad paljud prantslased kasutada võimalust ja näidata rahvahääletusel koht kätte valitsusele, kes pole nende meelest teinud piisavalt tööpuuduse ja muude majandushädade vähendamiseks. Tööpuudus ülestas Prantsusmaal märtsis kümne protsendi piiri.

Vaatamata referendumi tulemusele ei kavatse president Chirac tagasi astuda. Küll aga eeldatakse, et “ei”-poole võidu puhul kaotab koha peaminister Jean-Pierre Raffarain, kelle asemele astub praegu siseministri kohta täitev Chiraci truu liitlane Dominique de Villepin.

Esialgsed valimistulemused peaksid selguma hilisööl.

Põhiseaduslik lepe ei ole kindlal pinnal ka siis, kui Prantsumaa selle heaks kiidab. Ülehomme hääletavad leppe ratifitseerimis küsimust hollandlased, kelle seas on samuti “ei”-pool tugevam.