Prantsusmaa kuulutas välja eriolukorra

Pariis, selle eeslinnad ning veel 30 linna üle riigi kuulutasid välja erakorralise seisukorra, mis annab politseile suuremad õigused märatsejaid kontrollida.

Erakorralise seisukorra ajal saavad ametnikud panna märatsejad koduaresti, keelata või piirata inimeste ja sõidukite liikumist, konfiskeerida relvi ja sulgeda avalikke paiku, kuhu gängid kogunevad, vahendab Eesti Päevaleht Online APd.

Erakorralise seisukorra välja kuulutanud linnade seas on nii Nice (Nizza) kui Strasbourg, samuti ka Le Havre La Manche’i väina juures. See näitab, kui laiaulatuslikuks on noorterahutused Prantsusmaal kasvanud.

Lisaks kehtib erakorraline seisukord Marseille’s ja Lyonis.

Üle kahe nädala kestnud rahutused on rängimad, mida Prantsusmaal alates 1968. aasta rahvarahutustest saadik nähtud. Tookord kukutasid mässajad lõpuks valitsuse, teatab Fox News.

Peaminister Dominique de Villepin ütles parlamendi ees kõneldes, et rahvas seisab silmitsi „tõe hetkega” oma suutmatuse pärast integreerida araabia ja aafrika immigrante ja nende lapsi.

President Jacques Chirac kasutas 50-aasta vanust hädaolukorra seadust, mis algselt võeti vastu tollase Prantsuse koloonia Alžeeria mässu maha surumiseks. Viimati kasutati seadust 1984. aastal president Francois Mitterandi poolt Uus-Kaledoonias.

Opositsioonis olev sotsialistlik partei toetas erimeetmete kasutuselevõttu, kuid hoiatasid, et selle varjus ei tohi immigrantidele veelgi rohkem vaevusi valmistada.

Kommunistliku partei juht Marie-George Buffet hoiatas, et seadus võib mässu veelgi hullemaks ajada.

Ajaloolaste sõnul on mäss ja rüüstamised praegu laiaulatuslikum ning hävitavam kui 1968. aasta mais puhkenud vasakpoolsete üliõpilaste mäss.

Tookord Pariisi Ladina kvartalist alguse saanud radikaalsete tudengite mäss levis samuti üle riigi ning viis lõpuks üldstreigini. Sündmused kujunesid pöördepunktiks Prantsusmaa lähiajaloos, president Charles de Gaulle tagandas valitsuse ja saatis parlamendi laiali.

De Villepin tunnistas, et riigil ei ole õnnestunud tagada võrdsust kõigi vahel. Tema sõnul on Prantsusmaa põhiülesanne töötada diskrimineerimise vastu, mis õhutab noorte moslemiimmigrantide frustratsiooni ja tunnet, et nad pole osa Prantsusmaast.

„Vabariigi ees seisab tõe hetk. Meie integreerimise mudeli efektiivsus on kahtluse all.”

De Villepini sõnul seisavad politsei vastas „kindlameelsed indiviidid, struktuursed jõugud ja organiseeritud kriminaalid”. Peaministri sõnul võtab korra taastamine veel aega.

Mässajad on rünnakute koordineerimiseks kasutanud mobiiltelefone ja internetti. Politsei on arreteerinud bloggereid, kes õhutasid vägivalda.

Araabia maades on peamiselt araabia ja Põhja-Aafrika päritolu moslemite mäss kutsunud esile toetusavaldusi. Egiptuse ajaleht al Massaie nimetas rüüstamisi „vaeste intifadaks”, araabia satelliitkanalid pühendavad sündmustele erakordselt palju eetriaega. Enamik araabia ajalehti nimetab sündmusi „sõjaks” ja „luupainajaks”.