Veoautojuhid püstitasid üle riigi ligi 40 teetõket, mitmed neist bensiinijaamade ja suurte toiduaineladude juurde, ja aktsioon hakkas kiiresti mõju avaldama. Bensiininappust kartes kehtestas Alam-Normandia kütusemüügi piirangud.

Streikijaid valvavale politseile oli ülesandeks tehtud mitte lasta blokaadidel majandust halvata. Mõned teetõkked kõrvaldati korravalvurite ja streigiga mitte ühinenud veoautojuhtide survel.

“Streikimise õigust ei tohi segi ajada maa blokeerimisega,” teatas transpordiminister Gilles de Robien.

Esmaspäeva õhtul plaanisid 32-tunnist streiki alustada lennudispetšerid ning teisipäevaks kavandasid protestimarsse kümned tuhanded privatiseerimist kartvad raudteelased ja teised riigitöötajad.

Lennufirma British Airways teatas, et tühistas esmaspäeval ja teisipäeval 64 lendu Londoni ning Prantsusmaa vahel. Air France kavatses teisipäeval samuti loobuda hulgast siseliinide ja Euroopa lendudest. Ka Poola firmad tühistasid Prantsusmaale suunduvaid lende.

Veokijuhte vihastas, et tööandjate palgapakkumine oli ametiühinguliikumise lõhestanud. Rohkem kui pooli Prantsusmaa veoautojuhte esindavad ametiühingud CFDT ja CGT tõrjusid tööandjate pakkumise tõsta palku kolme aasta jooksul 14 protsenti, kuid neli väiksemat ametiühingut nõustusid ja kavatsesid ettepaneku esmaspäeval oma delegaatidele esitada.

Tööandjad on keeldunud maksmast veoautojuhtide nõutud kolmeteistkümnendat kuupalka.

Enamuse teetõkete juures lasksid streikijad sõiduautod läbi, kuid peatasid veoautod.

Võimud kardavad, et protestid võivad paisuda samasuguseks kaoseks nagu 1992., 1996. ja 1997. aastal, mil sajad teetõkked seiskasid bensiinijaamade varustamise ja takistasid toiduainetevedu, piiriületamist ja rahvusvahelist kaubatransporti.