Genotsiidi avalikele eitajatele võidakse seaduseelnõu järgi määrata aastane vanglakaristus ja trahv 45 000 eurot, teatab BBC News.

Armeenlased väidavad, et Otomani türklased tapsid 1915. aastal kuni 1,5 miljonit armeenlast. Türgi ei ole selle numbriga ega ka sõnaga genotsiid nõus ning on hoiatanud Prantsusmaad tõsiste tagasilöökide eest, kui seaduseelnõu vastu võetakse.

Ankara väidab, et suri umbes 300 000 inimest ning tapeti ka türklasi, kui armeenlased Otomani impeeriumi vastu üles tõusid, kui Vene väed Ida-Anatoolia hõivasid.

Üle 20 riigi, sealhulgas Prantsusmaa, on tapmise ametlikult genotsiidiks tunnistanud.

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan väitis, et tegemist on sammuga, mille eesmärk on suurendada Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy populaarsust enne järgmisel aastal toimuvaid presidendivalimisi ning see kahjustaks Prantsuse-Türgi suhteid. Erdoğani sõnul kaalub Türgi vastuseks Prantsusmaa vastu sanktsioonide kehtestamist.

Türgi valitsevad ja opositsiooniparteid esinesid ühisavaldusega, milles mõisteti Prantsuse seaduseelnõu hukka, sest see määrib Türgi ajalugu. Prantsusmaa saatkonna juures Ankaras on olnud meeleavaldusi.

Türgi välisminister Ahmet Davutoğlu avaldas lootust, et Prantsusmaa ei talla jalge alla suurt ja vana sõprust ning Prantsuse väärtusi poliitilise ja valimisedu nimel.

Prantsusmaal elab umbes pool miljonit armeenlast ja nende hääli peetakse järgmise aasta presidendivalimistel oluliseks.