Ajaleht Los Angeles Times teatas laupäeval, et Pentagoni raportis mainitakse võimalike tuumasihtmärkidena vähemalt seitset riiki — Hiinat, Venemaad, Iraaki, Iraani, Põhja-Koread, Liibüat ja Süüriat.

Ajaleht The New York Times teatas pühapäeval, et raportis kutsutakse ühtlasi looma senisest väiksema võimsusega tuumarelvi, mis sobiksid paremini sihtmärkide ründamiseks Iraagis, Iraanis, Põhja-Koreas, Süürias ja Liibüas.

Powell kinnitas teleintervjuus, et raportis on Venemaa võimaliku tuumaohu allikana külma sõja järgseid reaalsusi kajastades sama hästi kui välja jäetud ning nüüd keskendutakse uuele ohule, millega USA peab silmitsi seisma — uutele massihävitusrelvi välja töötada soovivatele riikidele.

“See ei tähenda, et USA kavatseb lähitulevikus kellegi vastu tuumarelva kasutada,” kinnitas välisminister. “Tegemist on sõjalise kontseptuaalse planeerimisega, mille suhtes president seisukoha võtab,” ütles Powell.

Bushi rahvusliku julgeoleku nõunik Condoleezza Rice ütles pühapäevases teleintervjuus, et kedagi ei tohiks üllatada, et USA on mures massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks. “Ainus võimalus massihävitusrelvade kasutamise tõkestamiseks on teha selgeks, et rünnak saab hävitava vastuse. See on selle raporti põhiolemus,” ütles Rice.

USA Kongress nõudis USA tuumastrateegia läbivaatamist 2000. aasta septembris. Viimati oli USA tuumarelva kasutamise kava koostatud president Bill Clintoni valitsusajal, aastal 1994, kirjutas LA Times. Nimetatud dokument pole kunagi avalikkuse ette jõudnud.

Kongressile esitatud salajase raporti kohaselt peab USA olema valmis tuumarelvad käiku laskma võimalikus araabiamaade ja Iisraeli sõjas, Hiina sõjas Taiwaniga või Põhja-Korea rünnaku puhul Lõuna-Korea vastu. Lisaks võib tuumarelva tarvis minna, kui Iraak peaks ründama Iisraeli või mõnd teist naabrit.

Venemaa ei ole aruande kohaselt enam ametlik vaenlane, kuigi tema tuumaarsenal on “murettekitav”, teatab ajaleht.

USA sõjanduseksperdid on viimase 10 aasta jooksul korduvalt viidanud vajadusele pöörata enam tähelepanu taktikalise tuumarelvastuse arendamisele. Näiteks saab väikesi lõhkepäid, mis aga tekitavad maakoores tugevaid võnkeid ja purustusi, kasutada muidu kättesaamatute koobaste ja maa-aluste punkrite hävitamiseks, millega USA-l oli probleeme nii Lahesõjas kui senini jätkuvas Afganistani sõjas.

Siiski ei ole teadaolevalt viimase 20 aasta jooksul taktikalist relva eriti arendatud.

Kongressile esitatud raportis on viidatud ka tuumarelva kasutamise vajalikkusele “üllatavate sõjaliste arengute korral”. Analüütikud märkisid LA Timesile, et tegemist on viitega Pentagoni kartusele, nagu võiks mõni vaenulik riik või terroristlik rühmitus ootamatult areenile astuda uue, senitundmatu relvaga, mille vastu Ameerika Ühendriikide tavarelvastus on võimetu.