„Kui ei tule suuremahulist agressiooni, kus Vene väed tungivad Ukraina territooriumile kaugemale kui venemeelsete mässuliste konfliktijoon ja Krimmi administratiivpiir, sõjaseisukorda ei pikendata," teatas Ukraina president Petro Porošenko eile ajakirjanikele.

Möödunud kuul kuulutas Ukraina 10 oblastis välja 30-päevase sõjaseisukorra, kui Venemaa oli Kertši väinsl rünnanud kolme Ukraina alust. Moskva on Porošenkot süüdistanud selles, et too oli intsidenti ise sütitanud, käskides Ukraina laevadel vaidlusalustesse vetesse sõita, et sel moel oma kehva toetusreitingut kasvatada.

Kertši väina ja Aasovi meri on Ukraina ja Venemaa ühiskasutuses, kuid pärast Krimmi okupeerimist 2014. aastal on Moskva ala üha rohkem oma kontrolli alla võtnud.

Vene piirivalvepatrull Kertši väinas.

Porošenko kinnitas eile, et sõjaline olukord märtsiks planeeritud presidendivalimisi ei mõjuta. Ukraina praegune riigipea pole seni avalikult veel kinnitanud, et ta kavatseb ise osa võtta, kuid vaatlejate hinnangul on see väga tõenäoline. „Kui ma otsustan kandideerida ja siis juhtub nii, et ilmub keegi sobivam inimene, siis aitan ma teda," sõnas Porošenko eile.

Konkurents kujuneks Porošenkol karmiks, sest populaarsem kandidaat on praeguste uuringute järgi riigi endine peaminister Julija Tõmošenko.

Lisaks teatas Porošenko eile, et Ukraina luuretöötajad hakkavad kontrollima kõiki riigiteenistujaid, kellele on Vene kodakondsusega sugulasi. „Meil on palju riigiteenistujaid, ka julgeolekujõude, kellel on Krimmis sugulased," ütles Porošenko.

Käigu aluseks on Ukraina luureametniku Serhi Semotško ümber puhkenud luureskandaal, kelle perel on väidetavalt Kiievi lähedal luksusvilla ja kasutuses erakopter. Semotškol ja tema naisel on mitmed sugulasi, kellel on Vene-Ukraina topeltkodakondsus ja see tõi kaasa kuulujutud, et Semotškot rahastatakse Venemaalt.