Poola senaator: rahvusvaheline surve ja sõltumatu senat aitavad valitsust õigele teele

 (10)
Aleksander Pociej
Aleksander PociejFoto: Raimo Poom

Kohtuid valitsusele allutada sooviv Poola justiitsminister kasutas esimest korda sel nädalal sõna „kompromiss“.

Euroopas pole enam jäänud asjasse puutuvaid institutsioone, kes ei oleks Poolas toimuvat mingil moel vaatluse alla võtnud või analüüsima asunud. Euroopa Liidu erinevad institutsioonid on mitu aastat muretsenud Varssavi võimupartei elluviidavate kohtureformide üle. Sel nädalal, peale aastaid kestnud protsesse, lisandus Poolas toimuva monitoorijate loendisse ja Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee (ENPA), kus kiideti heaks protsessiga pihta hakkamise otsus.

Peale möödunud aasta oktoobris toimunud valimisi säilitas Poola võimuerakond ehk Õiguse ja Õigluse partei oma mõjuvõimu. Välja arvatud ühes – napilt kaotati enamus riigi parlamendi teises kojas ehk senatis, kus kaalukeelt võimu ja opositsiooni vahel hoiavad paar sõltumatut senaatorit.

Seotud lood:

Vaatamata sellele, et senatil on seimist vähem võimu, on juba näidatud, et valitsus ei saa enam nii lihtsalt asju ajada nagu eelmise nelja aasta jooksul. Delfi vestles Strasbourgis Poola senati opositsiooni ridadesse kuuluva liikme Aleksander Pociej’ga, kes aitas seletada, kas kogu rahvusvahelisest murest Poola demokraatia olukorra pärast ning senati kaotusel ka mingit mõju riigi valitsuse sammudele ka on.

ENPA võttis sel nädalal vastu resolutsiooni Poola demokraatia toimimisest ja samuti otsustas panna olukorra riigi monitoorimise alla. See on juba päris mitmes Poola monitoorimise otsus rahvusvaheliselt. Kas sel kõige on üldse mingit mõju Poolas, et asjad taas õigele rajale aidata?

Siiani aitas see ühel korral. See oli siis, kui valitsus püüdis ülemkohtu esimehe ametiaega lühendada. Sellele reageeriti tugevalt Euroopa institutsioonide poolt. Ning Poola president Andrzej Duda keeldus seda kava heaks kiitmast. Aga ma arvan, et ta tegi seda kindlasti võimuerakonna (Õigus ja Õiglus – R.P.) juhi (Jarosław Kaczyński – R.P.) nõuandel. Osaliselt see olukord lahendati nii nagu põhiseaduse järgi tuleb seda teha.

Nüüd viimastest arengutest. Esiteks peab meeles pidama, et Poola peaminister rõhutas kogu aeg, et Poola nõustub ja täidab kõiki Euroopa Liidu kohtu otsuseid, kui neid tehakse. Aga samas sai pikka aega öelda, et kuna EL-i kohus pole mingeid otsuseid riigi erinevate sammude kohta langetanud, siis oleme käitunud ju heas usus.

Mis nüüd äsja juhtus oli aga see, et Poola Ülemkohus hakkas rakendama Luksemburgis asuvast Euroopa Kohtust Poola õigussüsteemi kohta tehtud lahendit. Aga selle asemel, et astuda samm tagasi ning korda luua, valis Poola valitsus valis hoopis veelgi suurema vastuolu tekitamise Euroopa institutsioonidega.

Ja see oli tõesti kõigi jaoks piiriks. See viimane seadus kohtunike ja kohtusüsteemi kohta oli nii ilmselgelt mõeldud vaid selleks, et hirmutada Poola kohtunikke. Võtta ära nende hääl ja põhiseaduslikud tagatised – sõltumatus ja erapooletus.

Samal päeval kui hääletasime Poola raportit siin Euroopa Nõukogus ehk selle nädala teisipäeval toimus Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna eest vastutava asepresidendi Věra Jourová visiit Varssavisse.

Selle visiidi käigus juhtus esimest korda, et kogu selle asja taga olev mees, mees, kes kõike seda teeb ehk justiitsminister Zbigniew Ziobro - kes alles mõne päeva eest kinnitas ta, et valitsus viib selle ellu, ei astu sammugi tagasi ja lähme edasi nende uute seadustega – teatas järsku, et ta on valmis kompromissiks.

Ma ei usu tema sõnu hetkekski, kuid pean möönma, et esimest korda oma karjääri jooksul ütles ta sõna „kompromiss“, mida tema sõnavaras ei eksisteeri. Tegemist on inimesega, kes usub, et on eksimatu.

Seega saame näha, mis siis juhtub..

Aga mis siis on seis selle viimase seadusega, mis kõiki on ärevaks ajanud? Seim võttis selle vastu, teie senatis saatsite selle tagasi, kuid seim kiitis taas seaduse heaks..

Jah, seim kiitis selle teist korda juba rohkem kui nädal tagasi heaks, kuid praeguseni pole president Duda sellele alla kirjutanud. Meenutuseks, peale seda kui senat oli seaduse tagasi lükanud, siis pidas Duda kõne, kus lubas sellele kindlasti vaatamata senati vastuseisule alla kirjutada.

Tavaliselt on ta seadused allkirjastanud paari-kolme päevaga. Aga nüüd on juba üle kümne päeva läinud ja meil pole allkirja. Ma ei saa tulevikku ennustada, aga see on märk, et nad saavad aru, et neil on tõsine probleem ning võimuerakonna ja presidendi vahel toimub arutelu, mis edasi.

Näiteks see sama mainitud Poola ülemkohtu esimees on öelnud, et kui kohtutel ei lubata enam EL-i õigust otsustamisel arvesse võtta, võib riik sootuks EL-ist välja kukkuda. Kas te näete ka asja nii?
Ma ei jaga seda vaadet, et me kukuks automaatselt EL-ist välja. Väljumise protsess on väga pikk, piinarikas ja mitte automaatne – Britid võivad selle kohta rääkida.

Aga kujutame ette, mis võib juhtuda, mul on üks näide. Mõni aeg tagasi tegi Prantsusmaa ettepaneku, et need riigid, kes ei võta eurot kasutusele, peaksid Schengeni tsoonist lahkuma. Mida tähendab aga Schengen kodanikele? See teeb reaalseks EL-i põhiprintsiibid, milleks on inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine. Piire pole, kõik on väga lihtne.

Nüüd kui aga üks riik luhatakse Schengenist mingitel põhjustel välja.. Jah, see riik jääb edasi EL-i liikmeks, aga tegelikkuses võetakse inimestelt EL-i hüved. Tuleb hakata piiridel järjekorras seisma jne.

EL-i õigussüsteemiga oleks asi analoogiline. Päev-päeva järel hakkavad näiteks eri EL-i riikide advokaadid mistahes Poolasse puutuvas küsimuses saadud kaotuse järel rääkima, et meie kohtute otsuseid tuleb kohelda nagu Vietnami kohtu omasid. See võib olla äriõiguses, aga ka Euroopa arestimismääruse või perekonnaõiguses, mis puudutab lapsi eri riikide kodanike abieludest.
Pole enam midagi automaatset. Kohtuotsuste elluviimine hakkab võtma kolm-neli aastat. See on õudusunenägu ja lööb fataalselt igasugustes koostöövormides.

Eelmisel aastal toimunud valimistel kaotas Õiguse ja Õigluse erakond kontrolli Poola parlamendi ülemkoja ehk senati üle. Kas see aitab ka näiteks valitsust paremini kontrollida?

Jah.

Näiteks praegu toimub organiseeritud jaht senati esimehele. Sisuliselt iga päev ilmub praegu pealkirju, mis väidavad, et 20-30 aastat tagasi võttis ta altkäemaksu. Mingeid tõendeid pole esitatud, lihtsalt väited. Aga iga päev on valitsuse kontrolli all olevates meediaväljaannetes kaks-kolm esilehe uudist selle kohta, et keegi olevat 20-30 aastat tagasi andnud meie senati esimehele siis 20-30 eurot altkäemaksu.

See kõik algas umbes kuu aega tagasi. Temast sai valitsuse vaenlane number üks.

Tõesti?

Jah, jah. Me ei räägi enam Donald Tuskist, kes veel paar kuud tagasi oli peamiseks vaenlaseks. Ega ka peamise opositsioonierakonna ehk Kodanike platvormi esimehest või teistest. Kõik on fokusseeritud senati esimehele. See näitab ja kinnitab mulle, et sõltumatu senati roll on miski, mis tõesti häirib võimuerakonna inimesi.

Miks? See on pea ainus institutsioon, pealegi veel osa parlamendist, mis on täiesti iseseisev.
Nelja eelmise aasta jooksul harjus võimuerakond ära olukorraga, kus polnud vaja mingit debatti pidada. Nad tegid seadusi 60 tunniga. Päev-kaks seimis, siis kohe eelnõu senatisse, kus seda menetleti veel sama õhtuga ilma igasuguse analüüsita.

Nüüd aga on see täiesti muutunud. Miks viimane kohtusüsteemi puudutanud seaduseelnõu nii palju tähelepanu sai? Aga sellepärast, et me olime valmis.

Me saime ise seda analüüsida, tuua kohale inimesi välismaalt. Kõik see kokku võttis 40 päeva. Seega inimesed said informeeritud..

Ehk siis said paremini aru, mis seaduses sees on?

Jah. Ja kui ohtlik see kõik on.

Teiseks on meil nüüd võimalik kasutada senati sõltumatuid õigusnõunikke. Siinkohal pean ma ütlema, et võimupartei ei kasutanud nelja viimast aastat selleks, et neid eksperte minema lüüa. Nad olid küll siis juhtunu kohta kriitilised, kuid sisuliselt polnud neil võimalik häält teha, sest asju tehti nii kiiresti. Aga nüüd on neil ekspertidel aega ja nad saavad korralikult oma tööd teha.
Lisaks on senati esimees ehk marssal Poolas tähtsuse järjekorras kolmas ametimees. Seega on tal mandaat kõnelemiseks ning seega ka teistsuguste mõtete avaldamiseks kui on võimuparteil. See on tõesti väga oluline.

Praegu on omaette tähtis küsimus see, et lõppema hakkab Poola ombudsmani (natuke sarnane ametiisik nagu Eestis õiguskantsler – R.P.) ametiaeg. Ta on üpris vasakpoolsete vaadetega, sugugi mitte minu erakonna maailmavaatega. Aga pean ütlema, et viimase viie aasta jooksul tegi ta tohutult tööd – ta oli julge, korralik ja ütles välja tõde. Seda vaatamata sellele, et tedagi jahiti meedias.

Nüüd on tema ametiaeg läbi saamas, kuid õnneks nõuab põhiseadus, et senat peab seimi poolt välja valitud kandidaadiga nõus olema. Seega on senat väga oluline, sest vastasel korral paneks võimuerakond oma käpiknuku sinna kohale, kes kiidaks kõik heaks.

Samamoodi hakkab lõppema ülemkohtu esimehe ametiaeg. Selle sama viimase seadusega, mis kohtusüsteemi ja nende tööd puudutab, tahetakse anda presidendile õigus mängida natuke räpaseid mänge ja valida ülemkohtu esimehe kohale, kes iganes talle meeldib. Täpselt samamoodi nagu juhtus neli aastat tagasi põhisead

Senaator Aleksander Pociej
Poola praeguse suurima opositsioonierakonna Kodanike platvormi poliitik.

Pociej on kolmandat ametiaega Poola senati liige, juhin inimõiguste ja õigusriigi komisjoni.

Ühtlasi on Poola senaator Euroopa paremtsentristlike parteide ühenduse ehk Euroopa rahvapartei (EPP) fraktsiooni esimees Euroopa Nõukogu parlamentaarses assamblees. Eestist kuulub EPP ridadesse Isamaa.

uskohtu ja selle esimehega.