Atakk Wieluni linnale 78 aastat eest oli Teise maailmasõja esimene pommirünnak. Vaippommitamise käigus jättis elu 1200-1300 linnaelanikku, veel sajad said haavata ja hävis ligi 90 protsenti kesklinnast. Juba tollal oli teada, et linnas ei olnud sõjalisi ega tööstusobjekte.

„Need sündmused sümboliseerivad sakslaste julmust,“ ütles president Duda täna ning jätkas: „see kujutas endast rahvusvaheliste konventsioonide rikkumist, hoiatuseta rünnakut rahulikult magavate inimeste pihta, haiglate ja kirikute pommitamist - kõike seda, mida tänapäeval tunneme terrorirünnakuna.“

„Atakk magava linna vastu on barbaarne,“ toonitas riigipea. „Wieluni rünnak on kohutav sümbol sõjast ja sakslastele omastest meetoditest.“

„Me peame teadma ja meeles pidama, kes oli ohver ning kes mõrtsukas ja agressor,“ lisas ta. „Meil ei ole võimalik lasta seda tõde varjata, kuigi andestus on vajalik, arvestades, et see on heanaaberlike suhete alus, nagu reparatsioonidki.“

Euroopaga tülitsevad poolakad on asunud Saksamaad reparatsiooniga ähvardama. Sakslastele natsimineviku etteheitmine ei ole Euroopa riikide omavahelises suhtluses kombeks, kuid põhjalike erimeelsuste korral viisakus ununeb ja käiku läheb seegi variant.

Valitsuserakonda Seaduse ja Õiguse Partei (PiS) toetavate meediaväljaannete arvutuste järgi jääb natside kuueaastase okupatsiooni ja ligi viiendiku rahvastiku hävitamise eest küsitav summa miljardite eurode ja mitme triljoni euro vahele.