"Lennu lõppfaasis viibis piloodikabiinis õhujõudude ülem. Ta oli passiivne vaatleja," ütlesid valitsuskomisjoni liikmed reedel Varssavis pressikonverentsil BNS-i vahendusel.

"Błasik ei avaldanud meeskonnaliikmetele survet," ütlesid nad, lisades, et "õhujõudude juhataja piloodikabiinis viibimine oli kaudselt surveelement, sest lennukimeeskonna komandöri teadvuses võis tekkida kartus tema poolt sooritatavatele manöövritele antavate hinnangute osas".

Samuti võis komisjoni hinnangul piloote kaudselt survestada riigi tähtsaimate ametiisikute viibimine lennuki pardal ning eelseisnud Katõni sündmuste tähendus.

Raportis rõhutatakse, et katastroofini viinud teguriteks tuleb lugeda meeskonna ebapiisavat ettevalmistumist lennuks, kõrgusmõõdiku teisaldamist TAWS-süsteemi summutamise eesmärgil, katset minna teisele ringile autopiloodi režiimil, kõrvaliste isikute viibimist piloodikabiinis, efektiivse koostoimimise puudumist meeskonnaliikmete vahel, komandöri poolt endale liigsete kohustuste võtmist (korrespondentsi pidamist vene keeles), meeskonnaliikmete ebapiisavat väljaõpet ning Smolenski lennujuhtide grupi "kõhklevat, ajuti kaootilist" tegutsemist.

2010. aasta aprillis toimunud lennuõnnetuses hukkus 96 inimest, nende seas Poola president Lech Kaczyński.