2007. aastal lõpetas Venemaa sõjaväeprokuratuur 1940. aasta Katõni massimõrva uurimise, väites, et see polnud kuritegu inimsuse vastu, nagu Katõni ohvrite sugulased leiavad, vahendab Polskie Radio.

Katõni ohvrite sugulased kaebasid Venemaa sõjaväeprokuratuuri peale Moskva ringkonnakohtusse, kuid kaebus lükati tagasi. Seepeale kaebasid ohvrite sugulased Vene riigi Strasbourg’i inimõiguste kohtusse.

2010. aasta märtsis saatis Venemaa sõjaväeprokuratuur Katõni massimõrva uurimise dokumendid Strasbourg’i, väites, et Poola ohvitseride tapmine 1940. aastal ei olnud sõjakuritegu inimsuse vastu ja Katõni ohvrite omastel pole õigust kompensatsiooni nõuda.

Septembris saatis Poola välisministeerium Euroopa inimõiguste kohtule memorandumi, mis on vastuseks Venemaa kirjale, ühinedes seega Katõni ohvrite perekondade kaebusega.

Poola välisministeerium süüdistab Venemaa föderatsiooni selles, et viimane ei ole Katõni massimõrva asjaolusid ausalt ja õiglaselt uurinud. Strasbourg’i kohus peab otsustama, kas alustada kohtuprotsessi või püüda saavutada kokkulepe ohvrite omaste ette pandud tingimustel, milleks on mõrvatud ohvitseride rehabiliteerimine Venemaa poolt, tapjate nimede avalikustamine ning sellega seotud dokumentide välja andmine Nõukogude arhiividest.