Poola eurosaadik põhiseaduskriisist oma riigis: valitsus ignoreerib Euroopa arvamust, aga EL-i sanktsioone ka ei tule

Euroopa Parlament nõudis Varssavis võimul olevalt Seaduse ja Õigluse erakonna valitsuselt põhiseaduskohtu töö halvamise lõpetamist. Aga Poola opositsioonilise endise valitsuserakonna liikmest eurosaadiku sõnul seda üleskutset tõenäoliselt kuulda ei võeta.

Europarlamendis võeti kolmapäeval vastu resolutsioon, millega kutsuti Poola valitsust lahendama riigis juba pea aasta kestvat põhiseaduskriisi.

510 häälega täna heaks kiidetud dokumendis ühinetakse Euroopa Komisjoni poolt 27. juulil kriisi lahendamiseks seatud kolme-kuulise tähtajaga parlament tuletab seal Poola valitsusele meelde, et EL rajaneb Poola enda poolt 2003. aastal toimunud referendumil heaks kiidetud väärtustel.

“EL toimib vastastikusel usaldusel, et liikmesriigid järgivad demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning põhiõigusi,” öeldi resolutsioonis. Poola põhiseaduskohtu töö halvatus ja asjaolu, et Poola valitsus keeldub avaldamast kõiki põhiseaduskohtu otsuseid “kujutavad endast ohtu demokraatiale, põhiõigustele ja õigusriigile Poolas,” leiti seal veel.

Delfi ja Eesti Päevaleht küsisid europarlamendis Poolat esindavalt Dariusz Rosatilt, millist mõju ta parlamendi arvamusel ning Euroopa Komisjoni algatatud protseduuril usub Seaduse ja Õigluse erakonna valitsusele olevat. Poola opositsioonilise erakonna Kodanike Platvorm ridadesse kuuluv Rosati märkis et ta ei ole paraku väga optimistlik, et Euroopa suudaks praegust riigi valitsust tõsiselt mõjutada.

See on lihtsalt konstitutsioonilise tribunali vastu käiva võitluse uus etapp. Seaduse ja Õigluse (PiS) erakonna valitsus, kes esindavad konservatiivset rahvuslust, ei saa miskipärast leppida olukorraga, et olemas on sõltumatu konstitutsiooniline tribunal, mis võib hinnata seadusi nende põhiseadusega kooskõlas olemise vaatekohast.

Prokurörid alustasid kriminaalasja kohtu esimehe vastu, mis on selgelt nali!

Dariusz Rosati

Koos püüdega saavutada poliitiline kontroll kõigi riigi ja ühiskonna sektorite ülem soovib valitsus saavutada kontrolli ka kohtuvõimu üle. JA see hakkas muidugi konstitutsioonilisest tribunalist. Valitsuserakond võttis vastu seaduse, mis põhimõtteliselt paralüseeris selle kohtu töö. Kohus ise lükkas selle tagasi kui põhiseadusega vastuolus oleva. Ja sellest ongi tekkinud erimeelsused: valitsus väidab, et see seadus on kohtule kohustuslik, tribunal näeb seda põhieadusvastasena ja seega kehtetuna.

Seega on meil tekkinud olukord, kus konstitutsiooniline tribunal tööta, langetab otsuseid. Kuid valitsus ignoreerib neid suuresti.

See aga paneb kogu kohtuvõimu Poolas ebaselgesse olukorda. Kohtud ja kohtunikud pole kindlat, keda järgida sellises olukorras.

Jah, üks viimaseid arenguid on see, et prokurörid alustasid kriminaalasja kohtu esimehe vastu, mis on selgelt nali! See ju näitab, et prokuratuuri juhtiv justiitsminister saab lihtsalt käivitada kriminaaluurimise sõltumatu kohtuniku vastu. Ja mitte kuriteo tõttu, vaid viidates kohtu esimehe põhiseaduslike ülesannete täitmisele.

Seda fakti on Poolas laialt kritiseeritud. Nii advokaatide kui ekspertide kui ülikoolide juuraprofessorite ja õigusteaduskondade poolt. Aga muidugi püüab valitsus ikka kohtu esimehe vastu algatatud kriminaalasjaga edasi minna.

Sellel taustal alustas Euroopa Komisjon suve alguses Poola suhtes erakorralise õigusriigi printsiipidest kinnipidamise kontrolli protseduuri. Kas te näete, et see mõjutaks kuidagi Poola valitsust lahenduse leidmise suunas?

Ma pole selles suhtes optimist. See on oluline signaal Euroopalt ja Euroopa kodanikelt, et nad on vägagi mures Poola demokraatia olukorra üle ja näevad neid põhiseaduse rikkumisi meie riigis ning ootavad valitsuselt kursimuutust, tagasipööramist ja olukorra normaliseerimist. Ehk siis põhiseaduse austamist.

Sanktsioonide kehtestamiseks vaja kõikide riikide – muidugi välja arvatud Poola - ühehäälset otsust. Aga seda pole tõenäoliselt võimalik saavutada.

Dariusz Rosati

See on hea märk, märk solidaarsusest ja tõend selle kohta, et Euroopa pole ükskõikne Poolas toimuva suhtes.

Teisalt püüab Poola valitsus seda kõigiti ignoreerida. Nad arvavad, et nad võitsid mullu valimised 37% häältega, mis saadi valimistel, kus osalus jäi alla 50%, ning seetõttu on neil õigus teha kõike.

Ja seega püüab Poola valitsus kasvõi Euroopa Parlamendi debatti kujutada täiesti ebarelevantse jutuajamisena mõne saadiku vahel ja peab seda Poola siseasjadesse sekkumiseks. Nad leiavad, et EL-il pole mingit õigust Poola suhtes soovitusi anda, riigiga seotut arutada või väljendada arvamusi. See on mõistagivale, sest EL-iga liitudes oleme võtnud omale kohustuse põhiõigustest kinni pidada ja ka õigusriigi printsiipi austada – see on üks nn Kopenhaageni kriteeriumitest.

Fakt, et teised riigid on meie olukorrast huvitatud ja väljendavad oma arvamust, on täiesti normaalne. Aga nagu ma ütlesin, eeldan, et valitsus ignoreerib seda kõike suuresti.

Arvate, et Poola valitsus kavatseb kõike seda suuresti ignoreerida. Teoreetiliselt võiks EL-i Poola suhtes algatatud protseduur viia sanktsioonideni riigi vastu, Näiteks võidakse peatada riigi hääleõigus Euroopa Liidu nõukogu kogunemistel. Kas seega võiks asi ka ii kaugele minna?

Ma ei arva nii. Tõepoolest EL-i lepingu artikkel seitse näeb selliste sammude võimalikku jada ette. Kuid päeva lõpuks on sanktsioonide kehtestamiseks vaja kõikide riikide – muidugi välja arvatud Poola - ühehäälset otsust. Aga seda pole tõenäoliselt võimalik saavutada, sest vähemalt üks riik on juba deklareerinud, et nad ei toetaks sellist algatust ja riike, kes tunneksid taolise hääletuse üle ebamugavust, on teisigi.

Lahendus on riigi sees, Poolas. Rahvusvaheline kogukond saab muidugi aidata, valitsust julgustada, aga lahendus asub Poolas.

Dariusz Rosati

Ma ei usu, et Euroopa Liidu nõukogu jõuaks sanktsioonideni praeguses etapis. Aga vaatamata nö kõvade meetmete puudumisele Poola suhtes, ütleks, et Poola kannab poliitilist kahju. See väljendub riigi mõjukuses teistes valdkondades, tegeletakse enda isoleerimisega.

Näiteks on palju keerulisem leida liitlasi ja sõpru, et edendada muid Poola huvisid EL-is. Näiteks eelarve- või energiaküsimustes, välis- ja julgeolekupoliitikas jne. Meil on neis valdkondades palju huvisid ja nüüd saab meil olema palju keerulisem leida toetust.

Eesti jaoks on Poola väga tähtis riik, sest on meie regioonis suur tegija, kasvõi julgeoleku mõttes. Paraku on toimuval mõistagi oma mõju. See tõstatab näiteks ka küsimuse, kui tüli Varssavi ha Brüsseli vahel läheb veel kuumemaks, siis kas ei või see hakata mõjutama Poola suhtumist Ukrainasse või ka Venemaa sanktsioonidesse, sest needki on eelkõige Euroopa ühtsust nõudvad teemad?

Ma olen oma riigi ja praeguse valitsuse Euroopa poliitika suuna üle väga mures. Nagu ütlesite, see valitsus avab konflikte igal rindel. Ollakse avalikus tülis Euroopa Komisjoniga, samuti mõnede võtmepartneritega EL-is. Ma kardan, et Euroopa avaliku arvamuse ignoreerimise poliitika, mis puutub õigusriikluse küsimustesse, on meie riigi huvide vastane ja nõrgestab meie riigi võimet mõjutada Euroopa poliitikaid.

Kas näete üldse praegu mingit võimalust valitsuse ja põhiseaduskohtu konflikti lahendamiseks, mis see oleks?

Vastus on väga lihtne. Lahenduse võti seisneb konfliktile eelnenud olukorra taastamises ehk valitsus peab lihtsalt hakkama reegleid täitma. Ma ei taha detailidesse minna, aga president peaks võtma vande kohtunikelt, kes peaksid kohtus töötama; valitsus peaks kohtu otsused avaldama ja see avaks ehk tee põhiseaduskohtu reformiks.

Me ei pane kahtluse alla mulluseid valimistulemusi. Teame, et Seaduse ja Õigluse erakonnal on õigus teha reforme. Kuid kõik need muutused peaksid toimuma põhiseaduse ja meie riigi võetud rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas. Lahendus on riigi sees, Poolas. Rahvusvaheline kogukond saab muidugi aidata, valitsust julgustada, aga lahendus asub Poolas.