Latkovski ütles intervjuus telekanalile TVN24, et katastroofini viisid tema hinnangul kolm põhjust: vale otsus lennata halbades ilmastikutingimustes, pilootide vead ja dispetšerite vead, kirjutab RIA Novosti.

"Ilm ei andnud võimalust lennuki maandumiseks. Vale otsuse võttis vastu õhujõudude ülem, kes vastutas selle lennu eest. Ta oli pardal, tähendab, oli presidendi ja reisijate turvalisuse garant. Väljalendu oleks tulnud edasi lükata ja oodata ilma paranemist või lennata tagavaralennuväljale," ütles Latkovski.

36. eripolgu endine eskaadriülem Stefan Gruštsinka ütles, et "Smolenski tragöödia algas Varssavis lennu organiseerimisega". Tema hinnangul oli meeskonna valik fataalne. "Ekipaaž ei osanud vene keelt, ei teadnud protseduure, millised on vajalikud Vene sõjaväelennuväljadele maandumisel," märkis ta.

Latkovski märkis ka, et lennuki kapten oli õhujõudude ülema surve all, kui ülem viibis pilootide juures. Kõrvaliste isikute viibimist kabiinis on varem kinnitanud ka juurdlus.

"Selle lennuki komandör ei olnud mitte kapten Protasjuk, vaid vastavalt eeskirjadele kindral Blasik. Ja tema andis ka korralduse lennukiga maanduda, isegi kui mitte otseselt, lubas ta siiski rikkuda lennueeskirju," arvab ekspert.

Tema kinnitusel ei tahtnud meeskond lennukiga maanduda, vaid ainult minna maandumisele, et "pakkuda reisijatele rahuldust", ja pärast seda lennata teisele lennuväljale.

Dispetšerite viga oli aga see, et nad lubasid lennukil üldse maanduda. Latkovski sõnul oli dispetšeripunktis paanika, üks nendest pidas Moskvaga nõu, kas võtta lennuk vastu või mitte. "Seal võttis keegi vastu vale otsuse võtta lennuk vastu. Dispetšer on õppinud ja teab, et sellistes tingimustes lennukit vastu võtta ei saa," märkis ekspert.

Katõni mälestustseremooniale siirdunud Poola presidendi Lech Kaczyński lennuk Tu-154 purunes Smolenski lennuvälja lähedal 10. aprillil. Hukkus kokku 96 inimest - 88 reisijat ja kaheksa meeskonnaliiget.