Kreeka pühapäevaste parlamendivalimiste tulemus oli küll ootuspärane, kuid samas võitsid päästepaketti toetavad parteid valimised üpris napilt, ütles BNS-ile Eesti välispoliitika instituudi direktor ja Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp.

„Vasakpoolsed tegid ka hea tulemuse ning tulemus oleks võinud minna ka teistpidi,“ sõnas Kasekamp.

Kasekampi hinnangul moodustavad Kreeka uue valitsuse konservatiivne erakond Uus Demokraatia ja sotsialistlik PASOK. Mõlemad erakonnad toetavad päästepaketti. „Muud varianti ei ole,“ sõnas politoloog.

„Kreeklaste seisukohalt võttes olid valikud halvad. Nad hääletasid probleemide ainuvõimaliku lahenduse poolt, kuid samas on need kaks [Uue Demokraatia ja PASOK] aastaid võimul olnud ning Kreeka praegusesse olukorda juhtinud,“ ütles Kasekamp. „Demokraatia vaatevinklist olnuks täiesti õigustatud pahameele väljavalamine nendele parteidele, nende karistamine. Kahjuks oli alternatiiv palju hullem,“ sõnas politoloog.

Kasekamp avaldas arvamust, et ilmselt teevad EL ja IMF Kreekale mõningaid järeleandmisi päästepaketi karmide tingimuste osas.

„Mingi väike žest ikka tuleb, kuid kindlasti mitte põhimõtteline muutus, mis muudaks päästepaketi olemust,“ sõnas Kasekamp. „Nii saab Brüssel öelda, et pakett täidetakse, ning Kreeka valitsus saab näidata, et nad on mingi leevenduse välja kaubelnud.“

Kreeka päästepaketti toetavad parteid tagasid pühapäevastel valimistel piisavalt hääli uue valitsuse moodustamiseks.

Esialgsete ametlike tulemuste kohaselt võitis Uus Demokraatia 30,04 protsendiga häältest. Säästumeetmete vastane vasakradikaalne SYRIZA tuli 26,57 protsendiga valimistel teiseks.

Uus Demokraatia saab 300-liikmelises parlamendis 130 kohta, sest Kreeka valimisseadus näeb võitjale ette 50 lisamandaati. Seitsekümmend üks kohta läheb uues parlamendikoosseisus SYRIZA-le ja 33 kokkuhoiumeetmeid toetavale sotsialistlikule PASOK-ile.

Ultrarahvuslikku Kuldset Koidikut hakkab seadusandlikus kogus esindama 18 rahvaasemikku.