Politico: Eesti ühines paremäärmuslaste klubiga
EKRE, mis lubab kaitsta „põliseestlasi“ neid ähvardavate ohtude eest, küll pea kolmekordistas oma toetuse seekordsetel valimistel, ent tegelik võit nende jaoks tuli alles mõni nädal hiljem, kui partei kutsuti koalitsiooniläbirääkimiste laua taha ja sellele anti valitsuses viis ministrikohta, sh rahandusministri oma, märgib mainekas uudisteportaal.
„Erakond, mida tuntakse akronüümi EKRE all, on kujundanud end kui Euroopa Liidu vastane partei, mis on skeptiline mõjuvõimsate institutsioonide suhtes ja võitleb ägedalt immigrantide, samasooliste partnerluse ja feminismi vastu. Teisteks lemmiksihtmärkideks on ajakirjandus ja nn süvariik,“ kirjeldab Politico.eu.
„Meile ei ütle keegi, mida me võime öelda või milliseid [käe]märke teha,“ vahendab portaal Martin Helme sõnu ja märgib, kuidas ametisse vannutamisel näitas ta koos oma isa, siseminister Mart Helmega käega OK-märki, mida seostatakse valgete ülemvõimu pooldajatega.
EKRE tõusu esimesele lainele, mis tõi neile 2015. aastal seitse kohta parlamendis, aitas kaasa vastumeelsus kooseluseadusele, mis andis ka samasoolistele paaridele õiguse oma partnerlus registreerida. Hilisemal kasvul on seos ühiskonna hirmudega immigratsiooni ees, seda ennekõike kolmandatest riikidest, ja EKRE võimekusega jõuda oma sõnumiga maapiirkondadesse, kus inimesed on tihti halvemal elujärjel, analüüsib Euroopa väljaanne.
„Hoolimata majanduse pidevast arengust viimastel aastatel, on suhteline vaesus endiselt kõrge ja maapiirkondade valija ei tunne sageli, et ta saaks maitsta majanduskasvu vilju,“ ütles Politicole Turu-uuringute uuringujuht ja sotsiloog Juhan Kivirähk. „EKRE edul on ilmselt vähem seost inimeste ksenofoobsete või vähemustevastaste vaadetega kui ühiskonnas eksisteeriva establishmentivastase meeleoluga.“
Kui asetada EKRE globaalsesse konteksti, eristab seda teistest establishmentivastastest erakondadest aga see, et partei ei otsi erinevalt oma Euroopa mõttekaaslastest sõpru Venemaalt, täheldab Politico. „EKRE jagab kindlasti enamiku teiste Eesti parteide veendumust, et Venemaa on potentsiaalne oht Eesti julgeolekule ja iseseisvusele,“ ütles Politicole Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikakõrgkooli teadur Martin Mölder.
Küll aga on EKREl Moskva eeskujul nn internetitrollide võrgustik, märgib portaal.
Tõsiasi, et Kreml ei etenda EKRE tõusus oma osa, ei tähenda veel, et ta ei saaks sellest kasu. „Kuigi EKRE ei toeta Kremli, soodustab ta polariseerumist ja ebastabiilsust,“ ütles Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik. „Ja sellest tulenevalt võib väita, et see sellegipoolest täidab Venemaa huve“.
